Oled alustamas uut ja huvitavat teekonda maniküüri õppimisel ja oskuste omandamisel. Maniküür (pediküür samuti) on üks kiiremini arenevaid teenuseid iluhoolduses. Nii naised kui järjest rohkem ka mehed, käivad regulaarselt salongides, et oma käsi ja jalgu hooldada.
See moodul räägib käte ja küünte hooldusest.
Mõiste maniküür – käte naha ja küünte töötlemine/hooldamine käte naha või küünte välimuse ning seisundi parandamiseks. Maniküür sisaldab küünte ja küünenaha lõikamist, küünte kujundamist/vormimist ja tihti ka küünte värvimist, küünenahkade ja käte naha pehmendamist ning niisutamist. Selles moodulis õpid teostama käte ja küünte hooldust.
Sinu professionaalne väljanägemine – SPV
Sinu professionaalne väljanägemine iluteenindajana on väga tähtis. SPV tähendab hästi hooldatud käsi, jalgu, juukseid ning nahka. Vormiriietus peab olema korralik ja puhas. Siia alla kuuluvad ka jalanõud ning vähesed ja tagasihoidlikud ehted. Rüht on samuti oluline, peab harjutama sirgelt istumist ja seismist. Viis kuidas klientidega suhelda on samuti osa SPV-st. Harjutada tuleb naeratamist klientide vastuvõtmisel.
Sinu ülesandeks on välja selgitada, kuidas klienti aidata ning nõustada soovitud teenuse valikul. Kui professionaalse hinnangu järgi on põhjusi, mis takistavad sul maniküüriteenuse osutamist, sellest peab kliendile viisakalt teada andma. Kõige tähtsam on, et tead mida teed igal sammul teenust läbi viies.
Õpiväljundid
Iga teema alguses on ära toodud õpiväljundid. Need ütlevad sulle, mida pead teadma ning oskama teema lõppedes. Õpiväljundid aitavad välja selgitada kui hästi õppimine edeneb. Siin on näide:
kirjeldab käe ehitust
selgitab välja kliendi soovid võttes arvesse kriitilisi faktoreid
viib läbi maniküüri protseduuri
nõustab klienti küüne järelhoolduse osas
Kui teema on lõppenud, peaksid olema võimeline kõiki neid õpiväljundeid teostama. See on hea viis kontrollimaks kas oled teema selgeks saanud.
Küünte hooldamist on tehtud ajaloos väga pikka aega. Babülonis (tänane Iraak) kasutati rohkem kui 4000 aastat tagasi kullast maniküüri ja pediküüri tööriistu. Vanad käsikirjad kirjeldavad küüneläike kasutamist Hiinas, Egiptuses ja Rooma impeeriumis. Seda kasutasid inimesed, kellel oli kõrge sotsiaalne staatus.
Tänapäeval käivad paljud inimesed ilusalongides maniküüri ja pediküüri protseduuril. Nad soovivad oma käsi, jalgu ja küüsi hooldada, et anda neile korralik väljanägemine. See on samasugune soov, kui hoolitseda teiste kehaosade ees nagu näiteks juuste, hammaste ning terve keha eest üldiselt.
Luud (ld os – luu, ossa – luud) on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalged elundid, mis moodustavad luustiku ehk skeleti. Luude koostismaterjaliks on peamiselt luukude.
Täiskasvanud inimese luud sisaldavad umbes:
50 % vett,
15,7% rasva,
12,5% muid orgaanilisi aineid (valgud jt)
21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolasid – Ca, F, Mg)
Anorgaanilised ained annavad luukoele kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse ja sitkuse.
Noore organismi luu sisaldab orgaanilisi aineid rohkem kui vana luu, seepärast on nad ka painduvamad. Mida vanem on organism, seda rohkem on temas anorgaanilisi aineid, mis muudavad luud haprateks. See on üks põhjustest, miks vanematel inimestel esineb luumurde sagedamini kui noortel.
Lühikesed luud ehk lühiluud, käsnluud on luud, mille pikkus ja laius on enam-vähem võrdsed. Lühikesed luud koosnevad käsnainest, mida õhukese kihina katab plinkaine. Lühikesed luud esinevad peamiselt seal, kus liikumine ja surve levivad rohkematele väiksematele luustikuosadele (lülid, randmeluud).
Lamedad luud ehk lameluud, plaatluud on õhukesed ja laiad luud. Nad ümbritsevad mõningaid õõsi (koljuõõs) või kujutavad endast ulatuslikumat pinda, millele kinnitub rohkesti lihaseid. Lamedad luud on peale ajukolju luude roided, abaluu, rinnak ja puusaluu.
Selles osas vaatame kätt. Käsi koosneb paljudest erinevatest luudest, lihastest ja sidemetest, mis võimaldavad suurema liikumise asjade hoidmiseks või krabamiseks. Need luud, lihased ja sidemed aitavad meil teostada suurel hulgal liigutusi ning neil on palju rakendusi, näiteks kahvliga söömine.
Ülajäseme skelett koosneb kahest osast: õlavöötme ja vaba jäseme luud. Käel (vaba jäseme luud) on kokku 30 luud ja käsi jaguneb kolme ossa: õlavars, küünarvars ja labakäsi.
Luude liikuvaid osi nimetatakse liigesteks. Käeliigeste hulka kuuluvad õlaliiges, küünarliiges, randmeliiges ja sõrmeliigesed. Üheskoos annavad nad käele liikuvuse.
1. Õlavööde
Õlavööde on käsi selgrooga ühendav vööde.
Õlavööde on väga liikuv, kuid suhteliselt nõrk. Õlavöötmes on kummalgi kehapoolel kaks luud (turja piirkonna luud):
Rangluu ehk Clavicula onpikk ja peen. Tema üks ots liigestub rinnakuga, teine abaluuga.
Abaluu ehk Scapulaon lame kolmnurkne luu, mille ühes nurgas on õõnsus. Sellesse sobitub õlavarreluu ning koos moodustavad nad õlaliigese.
2. Ülajäseme vabaosa jaguneb omakorda õlavarreks, küünarvarreks ja käeks (labakäeks).
Ülajäseme vabaosa jaguneb omakorda õlavarreks, küünarvarreks ja käeks (labakäeks).
Õlavarre moodustav õlavarreluu(Humerus) on pikk toruluu, mis koosneb kehast ja kahest otsast. See on kerele kõige lähemal paiknev ülajäseme luu. Õlavarreluu on ülajäseme pikim luu. Tema kerepoolne ots lõpeb keraja õlavarreluu peaga, mis sobib abaluu liigeseõõnsusesse. Õlavarreluu küünarnuki poolses otsas moodustavad kodarluu ja küünarluu küünarliigese.
Küünarvarreluud on kodarluu ja küünarluu. Need kuuluvad pikkade toruluude hulka.
Kodarluul (Radius) on keha ja kaks otsa. See on küünarvarre välimine luu. Kodarluu ulatub küünarnukist randmeni, liigestudes viimasega pöidla pool. Kodarluu kerepoolses otsas on lame ketasjas pind. See pöörleb võimaldades kodarluul liikuda üle küünarluu. Need kaks luud ristuvad peopesa allpool kui sirutada käsi välja ja lähevad jälle lahku kui pöörata peopesa ülespoole.
Küünarluu (Ulna) koosneb nagu kodarluugi kehast ja kahest otsast. See on küünarvarre seesmine luu. Ulatub küünarnukist randmeni liigestudes randmega väikese sõrme pool. Küünarluu kerepoolses otsas on konksjas moodustis, mis pöördub ümber õlavarreluu otsa. Selle „konksu“ tagakülg moodustab küünarnuki.
Joonis: ülakeha skelett wikimedia.org
Videojoonis: Tvyx ja Canva
Labakäe luud ehk käeluud (Ossa manus): labakäel on 27 luud, millele lisanduvad seesamluud. Käeluud jagunevad 3 rühma:
Randmeluud (Ossa carpi)asetsevad kahes reas, kummaski neli väikest luud. On inimeseskeletiskämblaluude ning küünarluu (Ulna) ja kodarluu (Radius) vahel paiknevad luud. Need on 8 lühikest luud, mis paiknevad kahes reas ja moodustavad randmevõlvi. Oma nime on nad saanud kuju järgi.
Peopesas on kokku 5 luud, neid kutsutakse kämblaluudeks (Metacarpals). Sealt läheb üks luu randmest iga sõrmeni. Kämblaluud (Metacarpus) on lühikesed toruluud. Igaühel eristatakse põhimikku, keha ja pead. Luude loetelu alustatakse pöidla poolt. Viis pikka sirget kämblaluud moodustavad peopesa toese. Kämblaluu liigestub ühes otsas randmeluuga, teises sõrmeluuga. Pöidlaga ühenduses olev kämblaluu on teistest liikuvam. Teda saab pöörata üle peopesa, see võimaldab pöialt teistele sõrmedele vastastada.
Sõrmeluud ehk sõrmelülid, faalanksid (Ossa digitorum manus ehk Phalanges) on lühikesed toruluud. Sõrmeluu on peenike luu ühe või kahe liigesepinnaga. Kõik sõrmed koosnevad kolmest luust, pöial ainsana kahest. Sõrmenukk (sõrmeliigese välispind) annab sõrmele painduvuse. Labakäel on kokku 14 luud (pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm).
Seesamluu (kõõluses arenev luu) – nimetus „seesamluu“ tuleneb sellest, et see luu meenutab kujult seesamiseemet. Seesamluuks nimetatakse igasugust väheldast luud, mis areneb kõõluses kestva surve tingimustes.
Inimese käe ja näppude liigutused on kontrollitud käsivarres olevate lihaste ja sidemete poolt. Maniküürija masseerib käsi, seepärast peab ta tundma labakäel ja küünarvarrel paiknevaid lihaseid.
Joonis: Tvyx ja Sketchfab
Videojoonis: Tvyx ja Canva Käelihased
“Extensors”- lihased, mis sirutavad jäsemeid. Need lihased sirutavad rannet, kätt ja sõrmi. Lihased asuvad käsivarre pealmise poole peal ehk on leitavad selgimiselt dorsaalpoolelt (dorsi ld selg)
“Flexors”– lihased, mis painutavad jäsemeid. Need on seotud randme, käe ja näppude painutamisega. Lihased on leitavad käsivarre alt ehk peopesa poolelt ning need on kinnitatud sidemetega luude külge, mida nad liigutavad.
“Pronators”- käsivarre sissepöörde lihased, mis võimaldavad peopesa allapoole pöörata.
“Supinators”- käsivarre väljapöörde lihased, mis võimaldavad kätt ja käelaba ülespoole pöörata.
Käelaba lihased annavad käelabale tugevuse ja painduvuse. Nende funktsioon on avada ning sulgeda sõrmi. Nende tundmine on väga tähtis, sest need on olulised käelaba masseerimisel.
Eksisteerib kolme tüüpi käelaba lihaseid, mis annavad meile painduvuse avada ja sulgeda käelaba. Nendeks on:
“Abductors” – lihased, mis eraldavad sõrmi.
“Adductors” – lihased, mis tõmbavad sõrmi kokku.
“Opponent muscles“ ehk vastastaja lihased. Ned leiab peopesast ning need võimaldavad pöidla otsaga katsuda kõiki teisi sõrmeotsi.
Küüs on läbipaistev plaat, mis kaitseb sõrmede otsi ja küünealust.
Küünestruktuuri tundmine võimaldab välja selgitada küüne seisundit. Maniküürija peab aru saama kas küüs on terve või mitte. Lisaks peab teadma millised küüne osad on seotud küüne kasvu, kaitse, kuju ning suurusega. Need teadmised võimaldavad vältida küüne kahjustamist maniküüri läbiviimise ajal. Küüne tehniline termin on “Onyx” (ld küüs). Oonüksi nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast onyx, see tähendab sõrmeküünt või küünist. Seda terminit kasutatakse tihti eesliitena paljude küünehälvete nimedes.
Joonis: Tvyx ja Sketchfab
Küüned hakkavad arenema kolmandal lootekuul. Alguses moodustub küüneloož, mille äärtes kujunevad välja küünevallid. Küüneplaat kasvab aeglaselt, ulatudes alles sünnimomendiks sõrme viimase lüli lõpuni. Küüs ehk unguis (sagedamini kasutuses olev termin) on kõva konsistentsiga sarvplaat, mis paikneb küüneloožil. See on elastne ja läbipaistev sarvplaat, mille kvaliteet ja kasvamise kiirus sõltub sünnipärastest teguritest, elukvaliteedist ja tööst, mida teeme.
NB! Küüne ülesanded
Kaitsta sõrmede ja varvaste otsi
Aidata haaramisel
Küüsi kasutatakse mehhaaniliste tööde tegemistel
Kaunistavad sõrmi ja varbaid
Terve küüs on:
küünejuurest tippu ühesugune;
kauni läikega;
roosaka varjundiga;
kergelt kumer nii pikkuses kui laiuses;
Laste küüned:
küünekasv on õiges suhtes lapse kasvu ja arenguga
küüned on pehmed, õhukesed, nahk kätel õhuke
küüned on kauni läikega
küüned kasvavad kiiresti
2. Eakate küüned:
kaotavad läike, muutuvad tuhmiks
küüned paksenevad
muutuvad kuivaks, ka käenahk muutub kuivaks
küüned on kõvad ja jäigad (lõikamine raskendatud)
poolkuu võib kaduda
küüntel on pikiuurded
kasv aeglustub
esineb küünemuutusi ja -haigusi (seen, psoriaas jne) värvimuutused
Küüne ehitus
Küünemaatriks ehk Marto
Küüne moodustumine algab küünemaatriksis. See paikneb küüneplaadi all, on valdavalt küünenaha all peidus, sisaldab palju lümfisooni, närve ja veresooni. Küünemaatriks on küüne kasvuala, kust küüs saab toitaineid. Kasvutsoonis toimub epiteelrakkude paljunemine, mis küpsedes muutuvad kõvaks, kompaktseks ja lõpuks lükatakse välja küünetipu suunas. Maatriksi rakud sisaldavad keratohüaliini, mis annab küünele läbipaistva värvuse. Maatriksi nähtavaks osaks on lunula ehk poolkuu. Maatriksi ja lunula vigastamine võib põhjustada küüne kasvuhäireid. Maatriksis ei ole melanotsüütrakke.
Küünejuur (Radix unguis)
Küünejuures toimub uute rakkude moodustumine, need lükkavad vanu juba sarvestunud rakke ettepoole ja nii toimubki küüne kasvamine. Uued rakud, mis küünejuures tekivad, määravad küüne kvaliteedi ja tugevuse. Küüne kasvamine toimub küünejuurest alates.
KÜÜNEJUURE VIGASTAMINE VÕIB HÄIRIDA KÜÜNE KVALITEETI, VÕIB KA JUHTUDA, ET KÜÜS EI KASVAGI TAGASI. KÜÜNEJUUR ON KÜÜNE TÄHTSAIM OSA.
Poolkuu (Luunul) ehk lunula
Lunula on küünemaatriksi nähtav osa. Hele, poolkuu kujutis küüne algosas, küüne ainus näha olev elus osa. Poolkuu on sillaks elavosa ja küüne sarvestunud osa vahel küünejuure küüneplaadil. Lunula võib olla küünel ka nähtamatu. Lunula määrab küüne tugevuse ja kvaliteedi. NB! Küüs on selles osas palju õrnem ja seda tuleb arvestada maniküüri tegemisel – TÖÖTLE ÕRNALT! Väga selgelt on luunul näha pöidlal. Luunulast 1/3 on peidus küünenaha all ja 2/3 on nähtaval.
Küünevall (Vallum unguis)
Ääristab küünt kolmest küljest (külgmised ja tagumine küünevall). Ülesandeks on kaitsta küüne kasvupiirkonda mustuse, bakterite ja mehhaanilise surve eest. Küünevall hoiab küünt kindlalt paigal. Küünevallipõletik võib põhjustada muutusi küünejuures.
Küünenahk (Cuticule)
Ääristab küünt kolmest küljest ja kaitseb küünejuurt. Küünenahk on marrasknahk, mis moodustab küüne peale kattekelme – EPONYCHIUMI. Terveid küünenahku ei ole soovitav lõigata!!! Sellega välditakse põletiku tekkimist.
Küünenahad muutuvad kuivaks liigsest kokkupuutest vee ja kemikaalidega ning ka looduslikust vananemisprotsessist. Maniküürija pöörab küünenahkadele erilist tähelepanu tagades nende hea seisukorra. Terved küünenahad ennetavad maatriksi nakatumist.
Kui küünenahad on kuivad, siis on nad tugevasti kinni küüneplaadil ja kasvavad koos küünega. Pikalt välja kasvanud küünenahad hakkavad lõhenema ja tekitavad põletikku.
NB! KÜÜNENAHKADE EEST TULEB HOOLITSEDA, NEID PIDEVALT NIISUTADA, ET NAD PÜSIKSID PEHMED JA ELASTSED.
Küüneplaat (Corpus unguis)
Küüneplaat sisaldab keratiini (proteiin, mis on peamine komponent juustes ja küüntes) ja tihedalt kokku pakitud poolläbipaistvaid rakke. Nähtav osa küünest istub küünevoodil (nail bed). See ulatub juurest kuni vabaääreni. Küüneplaat võib muutuda kuivaks ning hapraks ja eemalduda kahe kihina. Seda konditsiooni kutsuvad esile tavaline kulumine, aga ka tugevad kemikaalid.
Küüneplaat on küüne kõige suurem, pindmine nähtav osa, mida nimetatakse ka KÜÜNEKEHAKS. Küüneplaat on moodustunud kolmest sarvestunud plaadist:
välimine ehk kõva kiht ehk selgmine kiht (dorsaalne kiht) on sile, siin on rakud tugevalt üksteisega liitunud;
vahekiht on moodustunud pehmest keratiinist, see annab painduvuse;
pehme, õhuke kiht ehk ventraalne kiht, rakud on ebakorrapärased ja liitunud. Sellel kihil on harjad, mis vastavad küünesängis olevatele vagudele. Need vaod on igale inimesele ainuomased, nagu ka küüne kuju ja kasvukiirus.
Kui küüs murdub või saab vigastada, siis on üks plaatidest vigastatud. Plaatide vahel on umbes 7-12 % vett (kui veehulk on madal, muutuvad küüned hapraks), umbes 0,15-0,75 % rasva, mineraalainetest kaltsiumi ja rauda ning tugevat sideainet, mis liidab küüneplaadi kokku..
Plaat koosneb keratiinist – valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas. Vee hulk küünes määrab ära küüne painduvuse. Küünte kasvukiirus on seotud sõrmelülide pikkusega. Näiteks keskmise sõrme või nimetissõrme küüs kasvab kiiremini kui väikese sõrme küüs. Sõrmede küüned kasvavad täispikkusesse 3-6 kuuga, varbaküüned 12-18 kuuga.
NB! TEGELIK KÜÜNEKASV SÕLTUB VANUSEST, SOOST, AASTAAJAST, TOITUMISEST JA PÄRILIKEST TEGURITEST.
Küüneplaat on palju läbilaskvam kui nahk, seega ole ettevaatlik kahjulike keemiliste ainete käsitlemisel.
Küüneloož (Lectulus unguis) ingl nail bed
On 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga, sarvkihita nahk, mis asub küüneplaadi all ja millele küüneplaat toetub. On läbitav vedelikele. Nimetatakse ka küünevoodiks. Sisaldab veresooni, mis pakuvad kasvu jaoks toitu. Sisaldab ka närve.
Küüne aluskate (Lyponychium)
Kasvab koos küünega, sisaldab palju veresooni ja närve. Veresooned annavad roosaka varjundi. Küüne aluskate kinnitab küüneplaadi sõrmeotsa. Takistab bakterite ja mustuse pääsemist naha alla. Küüne kasvamise ajal uueneb ka aluskate.
Küüne aluskatte jätke (Hyponychium)
On nahk vaba küünetipu all. Takistab bakterite ja mustuse pääsemist naha alla.
Vaba küünetipp (Margo liber)
On küüneplaadi lõpp või serv, otsaosa, mis ulatub üle sõrmeotsa ning on lahti küüne aluskattest. See on küüne osa, mida viilitakse ja sellele antakse soovitud kuju.
Küünetipp on kaitseta, seetõttu tuleb tema käsitlemisel olla ettevaatlik.
NB! Vale viilimistehnika põhjustab küüneplaadi vahel soojuse teket ja seeläbi küünte kihistumist!
Küüne süvend
Küüne süvendid on küünte mõlemal küljel olevad pilud või jäljed, mille peal nad kasvades liiguvad.
NB! JÄTA MEELDE:
küüne kasvamine on igal inimesel ja igal sõrmel erinev
keskmise sõrme küüs kasvab kiiremini kui väikese sõrme küüs
sõrmeküüned kasvavad kiiremini kui varbaküüned
küüned kasvavad päeval kiiremini
meestel kasvavad küüned kiiremini kui naistel
kui poolkuu puudub kõikidel küüntel, võib see olla märk kilpnäärme alatalitlusest
juba 400. aastal eKr õpetas Hippokrates, et küüned peegeldavad organismi üldist seisundit
tegelik küünekasv sõltub vanusest, soost, aastaajast, toitumisest ja pärilikest teguritest.
Küünte ja kätenaha olukorda mõjutavad nii sisemised kui välised tegurid. Kiirest eluviisist tingitud üleväsimus ja halvad toitumisharjumused peegelduvad ühel päeval nii nahal kui ka küüntel.
