Categories
JALGADE HOOLDUS

Tüügas (Verruca vulgaris)

Vaata ka: https://kaedjalad.juuksurikool.ee/viirusnakkused/

Jalataldade tüükad (Verruca pedis)

Tüükad paiknevad enamasti üksikutena ja on sageli valulikud. Nad kasvavad mehhaanilise surve tõttu sissepoole, olles ümbritseva nahaga suhteliselt tasapinnalised. peavad taluma sagedast hõõrdumist ja jalanõude survet. Tallaalused tüükad võivad olla väga visad ja raskesti ravile alluvad.

Mosaiiktüükad

Võivad esineda nii kätel kui jalgadel, moodustades suuri kuni mitme cm läbimõõduga laatunud koldeid. Tavaliselt tüükad iseenesest ei kao ja alluvad ravile raskelt.

Lamedad tüükad (Verruca plana)

2-5 mm suurusega, madalad sileda pehme pinnaga, roosakad või hallikaspruunid ning nahaga suhteliselt tasapinnalised tüükad Enamasti leidub neid arvukalt näol, kuid ka käeselgadel, õlavartel ja alajäsemetel. Mõnikord, kui kolded on pruunikad, võivad nad segi minna päikeselaikude või tedretähnidega.

Küüneümbruse tüükad kasvavad küünevallidel ja küüneplaadi all, kahjustades ka küüneplaati.

Tüügaste ravi:

Tüükaid ei pea alati ravima, nad võivad ka ise kaduda. Näiteks 50 protsendil lastest taanduvad tüükad ilma ravita 6 kuu jooksul, 2 aastaga on 90 % tüügastest kadunud. Soovitav on tüükaid siiski ravida just nende nakkusohtlikkuse tõttu. Ravida tuleb neid, mis laienevad või levivad kiirelt või mis on püsinud üle kahe aasta. Ravimeetodi valik sõltub tüügaste vormist, asukohast, patsiendi vanusest, haiguse kestusest ja ulatusest. Oluline on kannatlikkus, järjekindel ravi ja organismi enda viirustele vastupanuvõime suurendamine.

  • Duofilm nahalahus – salitsüülhappe baasil
  • Laserravi
  • EndWarts PEN sisaldab tugevatoimelist sipelghappe lahust 
  • Plaastrid
  • Krüoteraapia – vedela lämmastikuga külmutamine

Üldised nõuded viiruse leviku takistamiseks:

  • ärge kammige, harjake või raseerige tüügastega kaetud piirkondi.
  • ärge kasutage tüügastega küüntel sama küüneviili vm hooldusvahendeid, mida kasutate tervetel küüntel .
  • ärge nokkige tüükaid, see soodustab viiruse levikut.
  • vajadusel katke kolded plaastriga.
  • teiste inimeste nakatamise risk on ujulates jm üldkasutatavates kohtades väike. Olemasolevad kolded on soovitav katta plaastriga.

Mitmed nahaseisundid võivad sarnaneda tüügastele:

  • nn konnasilmad
  • nakkuslikud molluskid
  • nn nahakäsnad (seborroilised keratoosid)
  • epidermaalsed neevused
  • skvamoosrakuline vähk jt

Tüükaid ettevaatlikult pinnalt kraapides võib näha allpool iseloomulikke mustjaid täpikesi (tromboseerunud veresooni). Kui te pole siiski 100% kindel, et tegemist on tüükaga, pöörduge nahaarsti poole.