Categories
JALGADE HOOLDUS Sissejuhatus

JALGADE HOOLDUS

See moodul käsitleb jalgade hooldust.

Mõiste pediküür – jalgade naha või küünte välimuse ja seisundi parandamine ning neile esteetilise välimuse andmine. Pediküür sisaldab küünte ja küünenaha lõikamist, küünte kujundamist, küünte lakkimist, tallanaha korrastamist, naha pehmendamist ja niisutamist.

Selles moodulis õpid teostama jalgade hooldust. Inimesed jätavad tihti oma jalgade eest hoolitsemise unarusse, mis võib kaasa tuua erinevaid tervisehädasid. Õpid pakkuma pediküüriteenust ning andma professionaalset nõu jalgade ja varbaküünte hooldamise osas.

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

TEEMA 1 – JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

Selleks, et pakkuda professionaalset pediküüri teenust, pead teadma jalgade ehituse üksikasju.

Jalgade ülesanded:

  • horisontaalne tugi püsti seismisel
  • keharaskuse kandmine
  • amordi funktsioon kõndimisel
  • kogu keha edasilükkav vedrumehhanism

Tasakaalustatud liikumine sõltub isiku tervislikust seisukorrast, meeleolust ja keskkonnast. Enam kui kahe miljoni aasta pikkuse arengu tulemusena ei ole inimese jalg siiski veel täielikult kohanenud liikuma tasasel ja kõval alusel, vaid püüab sellega pidevalt kohaneda. Keskkond inimese ümber on arenenud kiiremini kui jalad püstasendisse.

Teema koosneb neljast osast:

  1. jalaluud

2. alajäseme luude ühendused/liigesed

3. jalgade sidemed

4. jalalihased

Õpiväljundid

Selle teema lõppedes oled võimeline:

  • tundma jalaluid ja tead nende asukohta
  • nimetama alajäseme liigeseid
  • kirjeldama keha suurimat kõõlust
  • nimetama jalalihaseid ja tead nende asukohta

Jäta need väljundid meelde, need aitavad sul teemat läbides õppe omandamist hinnata.

Õpiaeg orienteeruvalt 10-14 tundi.

Categories
Alajäsemeluud JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

Alajäsemeluud

Reieluu, sääreluu, pindluu ja labajala 26 väiksemat luud moodustavad alajäseme.

  • Femur ehk reieluu

Keha suurim luu. Tema kerepoolses otsas paikneb kerakujuline reieluupea, mis sobib puusanapaauku. Reieluu teises otsas on lai sooneline pind, mis moodustab osa põlvest.

  • Patella  ehk põlvekeder

Ümar luu, mis kaitseb põlveliigest. Põlvekeder on väike ketasjas luu, mis asub põlveliigese eespinnal ja kaitseb teda vigastuste eest. Põlveketra hoiab paigal kõõluse jätk. Kõige suurem seesamluu (kõhrluu).

Seesamluuks nimetatakse igasugust väheldast luud, mis areneb kõõluses kestva surve tingimustes.

  • Tibia ehk sääreluu

Sääres paiknev suurem luu. Sääreluu on suurim luu allpool põlve ja kannab põhilist osa keha raskusest. Sääreluu ulatub põlvest hüppeliigeseni, ülapea liigestub reieluule, alapea asetseb kontsluu kontsa pea. Tema mõlemad otsad on laiad ja moodustavad liigespindu. Sääreluu keskosa on ristlõikes peaaegu kolmnurkne.

  • Fibula ehk pindluu

Sääres paiknev väikseim luu. Pindluu on sääreluust palju väiksem. Tema ülaots on ühendatud sääreluuga veidi allpool põlve, alumine ots aga ulatub kannani. Pindluu võimaldab labajalga pöörata.

  • Malleolus medialis ehk keskmine peks (põnt)

Sääreluu alumise otsa mediaalse külje jätk.

  • Malleolus lateralis ehk külgmine peks

Pindluu alumine jämenenud ots.

Labajalg koosneb kolmest luuderühmast
  1. Ossa tarsi ehk kannaluud (7 tk)
  • Os talus ehk kontsluu
  • Os calcaneus ehk kandluu (jala suurim luu)
  • Os  cuboideum ehk kuupluu
  • Os  naviculare ehk lodiluu
  • Ossa cuneiforme ehk talbluud (3 tk)

  1. Ossa metatarsalia ehk pöialabaluud

Neid on kokku 5, on pulgakujulised, mõlemast otsast paksenenudd

  1. Phalanges digitorum pedis ehk varbaluud
  • Phalanx proximalis ehk tüviosa
  • Phalanx media ehk keskosa
  • Phalanx distalis ehk kärjeosa

Tugevad sidemed hoiavad luid nii tihedasti koos, et need suudavad keha raskust kanda.

 

Labajala luud

Joonised: Tvyx ja Dreamstime 3D: Tvyx ja Sketchfab Foto: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS Sissejuhatus TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

1.1 HARJUTUS

Kirjuta numbri taha, mis luu asub pildil selle numbriga tähistatud kohas.
Categories
Alajäseme luude ühendused JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

Alajäseme luude ühendused

  • Articolatio coxae ehk puusaliiges

Moodustub reieluupeast ja puusanapast. Puusaliiges asetseb vaagnaluu ja reieluu vahel. On keraliigese erivorm – pähkelliiges, võimaldab liikumist paljudes suundades. Puusaliigest tugevdavatest sidemetest on niudeluu ja reie side tugevaim. Sellel sidemel on oluline tähtsus keha vertikaalasendi säilitamisel.

Liigutused toimuvad puusaliigese kolme telje ümber:

  • frontaaltelje suhtes painutus ja sirutus;
  • sagitaaltelje suhtes lähendamine ja eemaldamine;
  • vertikaaltelje ümber sisse ja välja pööramine;
  • võimalikud ringliigutused.
  • Articolatio genus ehk põlveliigeson keha suurim liiges.

Põlveliigese osad:

  • reieluu;
  • pindluu;
  • sääreluu;
  • põlvekeder.

On plokk-ratasliiges.

Liigutused:

  • sääre painutamine;
  • sääre sirutamine;
  • pööramine sääreluu vertikaaltelje ümber;

sääreluude ühendid koosnevad ülemisest- ja alumisest hüppeliigesest.

  • Articulatio talocruralis –  ülemine hüppeliiges

Moodustub:

  • sääreluust;
    • pindluust;
    • kontsluust.

Ülemine hüppeliiges liidab sääreluu ja pindluu jala 26 luuga ning on plokkliiges. Liigest tugevdavad arvukad sidemed.

Liigutused:

  • plantaarflexio;
  • frontaaltelje ümber võimalik jala painutamine 50°;
  • dorsaalflexio;
  • frontaaltelje ümber võimalik jala sirutamine 10°;
  • külgliigutused (vähesel määral) lähendamine ja eemaldamine.
  • Articulatio talocalcanea  ehk alumine hüppeliiges

Moodustub kandluust ja kontsluust.

Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.

Liigutused:

  • supinatsioon ehk pööramine väljapoole;
  • pronatsioon ehk pööramine sissepoole;
  • adductio ehk lähendamine;
  • abductio ehk eemaldamine.
  • Articolationes tarsometatarsales ehk kannapöia liigesed

Moodustuvad:

  • 1-3 talbluud;
    • kuupluu;
    • pöialuud.

Kannapöia liigesed on tuntud Lisfranci liigesena. Liigest tugevdavad selgmised ja taldmised sidemed. Kannapöia liigesed on lameliigesed, mille liigutused on minimaalsed.

  • Articolatio metatarsophalangea ehk pöia-faalanksi liigesed

Moodustuvad:

  • pöialuud 1-5;
    • varba tüviosa 1-5.

Liigutused:

  • painutamine;
  • minimaalne liikumine külgedele;
  • sirutamine.
  • Articulatio interphalangea ehk jala faalanksite vaheliigesed

Moodustuvad:

  • Tüvi ja keskosa vahel
  • Kesk ja kärjeosa vahel

Liigutused:

  • Painutus
  • Sirutus

Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöialuude põhimikele ja kuupluule.

Articulatio talocalcaneaalumine hüppeliiges

Moodustub:

  • kandluust;
  • kontsluust.

Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.

Liigutused:

  • supinatsioon e pööramine väljapoole;
  • pronatsioon e pööramine sissepoole;
  • adductio e lähendamine;
  • abductio e eemaldamine.
Articolationes tarsometatarsaleskanna – pöialiigesed

Moodustub:

  • 1-3 talbluud;
  • kuupluu;
  • pöialuud.

Kannapöia liigesed on tuntud Lisfranc`i liigesena. Liigest tugevdavad selgmised ja taldmised sidemed.

Kannapöia liigesed on lameliigesed, milles liigutused on minimaalsed.

Articolatio metatarsophalangeapöia faalanksi liigesed

Moodustub:

  • pöialuud 1-5;
  • varba tüviosa 1-5.

Liigutused:

  • painutamine;
  • minimaalne liikumine külgedele;
  • sirutamine.
Articulatio interphalangeajala faalanksite vaheliigesed

Moodustub:

  • Tüvi ja keskosa vahel
  • Kesk ja kärjeosa vahel

Liigutused:

  • Painutus
  • Sirutus

Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöia luude põhimikele ja kuupluule.

Joonised: Tvyx Video: Tvyx ja Canva

Categories
Jala kõõlused ja sidemed JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

Jala kõõlused ja jalasidemed

Tendo, tendines ehk kõõlus, kõõlused

Tugev moodustis, mille abil skeletilihased kinnituvad luudele. Kõõlused ühendavad lihaseid luude ja ka teiste lihastega. Nad koosnevad tihedast sidekoest. Kui lihas kokku tõmbub, paneb kõõlus luu liigeses liikuma. Mõned kõõlused on laiad ja lamedad, enamik aga väädikujulised. Kätes ja jalgades on kõõlused pikad ning paiknevad libedates sünoviaaltuppedes, mis hõlbustavad nende libisemist sõrmede või varvaste painutamisel.

Vagina tendinum ehk kõõlusetupp

Kõõlust tupjalt ümbritsev kanal, mis hoiab kõõlust kindlas asendis, vähendab hõõrdumist selle liikumisel.

Vagina synovialis ehk sünoviaaltupp

Asetseb liigeste ümbruses, sisaldab liigesevõiet, hoiab ära hõõrdumist.

Retinaculum ehk sidemed, ligamendid

Kiulisest sidekoest riba, mis hoiab luid koos.

Achilleuse kõõlus

Sääremarja-kolmpealihase kolm osa ühinevad ja moodustavad sääre alumises osas inimese võimsama ja suurema kõõluse kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kandluuköbrule. Osa kannakõõluse kiude läheb üle tallaaponeuroosiks. Paraku on ta kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge.

Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud (tendiniit ja bursiit) ning rebestused. Kui jätkata näiteks treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on tagajärjeks üha suurema hulga mikrokiudude katkemine ning sellest tingitud valuline põletik. Kuna kõõluse verevarustus on sellistes tingimustes häiritud, siis toimub paranemine aeglaselt.

Foto: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

Harjutus 1.2

Vaata, kas tead ladinakeelset nime?

Reieluu

Põlvekeder

Patella


Sääreluu

Pindluu


Kannaluud

Ossa tarsi

Kontsluu

Os talus


Keskmine peks

Malleolus medialis

Külgmine peks

Malleolus lateralis


Kandluu

Os calcaneus

Kuupluu

Os cuboideum


Lodiluu

Os naviculare

Talbluud

Ossa cuneiforme


Pöialabaluud

Ossa metatarsalia

Varbaluud

Phalanges digitorum pedis

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

1.3 Harjutus

Categories
Jala lihased JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

Jala lihased

Tabel 1 Sääre lihased

NimetusAlguskohtKinnituskohtFunktsioon
EESMINE    RÜHM   
M. tibialis anterior-eesmine sääreluulihasSääreluu lateraalne põnt ja pind, luudevahekileI talbluu, I pöialuu põhimiku taldmine pindF: sirutab jalga (dorsaalfleksioon), tõstab selle mediaalset serva (supineerib)
M. extensor digitorum longus-pikk varvastesirutajaSääreluu lateraalne põnt, pindluupealtII−V varbalüli selgmine pindF: sirutab varbaid ja kogu jalga
M. extensor  hallucis longus-pikk suurvarba-sirutajaPindluu mediaalne pind, luudevahekileSuurvarba selgmine pindF: sirutab suurvarvast ja kogu jalga
TAGUMINE     RÜHM   
Pindmised  lihased   
M. triceps surae – sääremarja   kolmpealihas:
1. M. gastrocnemius – kaksik sääremarjalihas
2. M. soleus – lest sääremarjalihas
M. plantaris  – tallalihas
1. Reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis 2. pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pindMoodustavad sääre alumises osas kannakõõluse (Achilleuse kõõlus), kinnitub kandluuköbruleF: painutab jalga (plantaarfleksioon), kaksik sääremarjalihas painutab säärt ka põlveliigeses
M. plantarisReieluu lateraalne põntKannakõõluse mediaalne nurkF: painutab jalga
Süvad lihased        
M. tibialis posterior-tagumine sääreluulihasSääreluudevahekileLodiluu, keskmine ja mediaalne talbluuF: painutab jalga ja supineerib
M. flexor digitorum longus-pikk varvastepainutajaSääreluu tagumine pindNeli kõõlust, 2.−5. varba distaalse lüli põhimikF: painutab varbaid ja kogu jalga, assisteerib supinatsiooni
M. flexor hallucis longus-pikk suurvarbapainutajaPindluu tagumise pinna alumised kaks kolmandikkuSuurvarba distaalne faalanksF: painutab suurvarvast ja kogu jalga, supineerib
M. peroneus longus-pikk pindluulihas  Pindluupea, pindluu proksimaalne piirkondTalla all I talbluu ja keskmise pöialuu põhimikF: langetab jalalaba keskmist serva − proneerib, lihas tugevdab pöiavõlvi
M. peroneus – lühike pindluulihas BrevisPindluu lateraalne pindV pöialuuF: painutab ja eemaldab pöida, tõstab selle külgmist serva

Tabel 2 Jalalaba lihased (jagunevad selgmisteks ja taldmisteks lihasteks)

NimetusAlguskohtKinnituskohtFunktsioon
Jala selgmised lihased                                   
M. extensor digitorum brevis- lühike varavaste sirutajaJalaseljal, sirutajahoideside, kandluu2.−4. varba selgmine aponeuroosF: sirutab varbaid
M. extensor hallucis brevis- lühike suurvaraba sirutajaSirutajahoideside, kandluuSuurvarba selgmine aponeuroosF: sirutab suurvarvast
Jala taldmised lihased   
Suurvarbalihased (keskmine rühm)   
M. abductor hallucis- suurvarba eemaldajaKandluu mediaalseltSuurvarba proksimaalne faalanks mediaalselt, mediaalne seesamluuF: eemaldab suurvarvast, osaleb ka suurvarba painutamises
M. flexor hallucis brevis- lühike suurvarba painutajaMediaalne talbluuSuurvarba proksimaalne faalanks, mediaalne seesamluuF: painutab suurvarvast
M. adductor hallucis- suurvarba-lähendajaPõikipea: kuupluu, lateraalne talbluu, II ja III metatarsaalluu põhimik Ristipea: III−V metatarsaalluu peaLateraalne seesamluuF: lähendab suurvarvast keskjoonele
Väikevarba lihased (külgmine rühm)   
M. abductor digiti minimi-väikevarba eemaldajaKandluu lateraalselt, V metatarsaalluuVäikevarba proksimaalne faalanksF: eemaldab väikevarvast
M. flexor digiti minimi brevis-lühike väikevarbapainutajaV metatarsaalluu põhimikVäikevarba proksimaalne faalanks, põhimikF: painutab väikevarvast
M. opponens digiti minimi- väikevarba vastastajaKuupluu, tallaside, peroneus longus’e kõõlusVäikevarba metatarsaalluu pea ja proksimaalne faalanksF: vastandab väikevarvast
Pöialuudevahelised lihased (keskne rühm)   
M. flexor digitorum brevis- lühike varvaste painutajaKandluu alumine pind2.−4. varba keskmine faalanksF: painutab varbaid
M. quadratus plantaris- tallaruutlihasLateraalne ja mediaalne kandluu pool taldmine pindPikk varvastepainutaja kõõlus lateraalseltF: assisteerib varvaste painutamist
Mm. Interossei dorsales –selgmised luudevahelihasedMetatarsaalluude vahemikudProksimaalsete faalanksite põhimikud 2., 3. (kahepoolselt), ja 4. varbalF: abdutseerib varbaid jalalaba keskteljest
Mm. Interossei palmares –ataldmised luude
vahelihased
III−V metatarsaalluu mediaalseltProksimaalne faalanks samadel varvastelF: abdutseerib varbaid jalalaba kesktelje suunas
Mm. Lumbricales-vihmausslihasedFlexor digitorum longus’e kõõlus3. varba proksimaalse faalanksi dorsaalne mediaalne külgF: painutab varvaste proksimaalseid faalankseid

Joonised: Tvyx ja Sketchfab Foto: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS Teema 1 kokkuvõte

Teema 1 kokkuvõte

Selles osas õppisime tundma jalaluid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Jalaluud võib jagada kolme rühma: reieluud, sääreluud ja labajala luud. Jalaluud võib jagada ka viieks osaks: varbaluud, pöialuud, kannaluud, sääreluud ja reieluu.

Jalalabal on 26 luud, mis on omavahel ühendatud tugeva sidekoega. Luud on rühmitatud järgmiselt:

  • 14 faalanksit ehk varbaluud;
  • 5 pöialuud;
  • 7 kannaluud, mis moodustavad hüppeliigese;
  • sääreluu;
  • pindluu.

Jalgade liikumist kontrollivad peamiselt välised lihased ja kõõlused, mis asuvad sääre piirkonnas.

Kõige olulisem kõõlus, mis kontrollib meie kõndimist, jooksmist, hüppamist on Achilleuse kõõlus, mis ühendab säärelihaseid pahkluuga.

Õppisid tundma jalalihaste nimetusi, nende asukohta ja funktsiooni.