Categories
Alajäseme luude ühendused JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

Alajäseme luude ühendused

  • Articolatio coxae ehk puusaliiges

Moodustub reieluupeast ja puusanapast. Puusaliiges asetseb vaagnaluu ja reieluu vahel. On keraliigese erivorm – pähkelliiges, võimaldab liikumist paljudes suundades. Puusaliigest tugevdavatest sidemetest on niudeluu ja reie side tugevaim. Sellel sidemel on oluline tähtsus keha vertikaalasendi säilitamisel.

Liigutused toimuvad puusaliigese kolme telje ümber:

  • frontaaltelje suhtes painutus ja sirutus;
  • sagitaaltelje suhtes lähendamine ja eemaldamine;
  • vertikaaltelje ümber sisse ja välja pööramine;
  • võimalikud ringliigutused.
  • Articolatio genus ehk põlveliigeson keha suurim liiges.

Põlveliigese osad:

  • reieluu;
  • pindluu;
  • sääreluu;
  • põlvekeder.

On plokk-ratasliiges.

Liigutused:

  • sääre painutamine;
  • sääre sirutamine;
  • pööramine sääreluu vertikaaltelje ümber;

sääreluude ühendid koosnevad ülemisest- ja alumisest hüppeliigesest.

  • Articulatio talocruralis –  ülemine hüppeliiges

Moodustub:

  • sääreluust;
    • pindluust;
    • kontsluust.

Ülemine hüppeliiges liidab sääreluu ja pindluu jala 26 luuga ning on plokkliiges. Liigest tugevdavad arvukad sidemed.

Liigutused:

  • plantaarflexio;
  • frontaaltelje ümber võimalik jala painutamine 50°;
  • dorsaalflexio;
  • frontaaltelje ümber võimalik jala sirutamine 10°;
  • külgliigutused (vähesel määral) lähendamine ja eemaldamine.
  • Articulatio talocalcanea  ehk alumine hüppeliiges

Moodustub kandluust ja kontsluust.

Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.

Liigutused:

  • supinatsioon ehk pööramine väljapoole;
  • pronatsioon ehk pööramine sissepoole;
  • adductio ehk lähendamine;
  • abductio ehk eemaldamine.
  • Articolationes tarsometatarsales ehk kannapöia liigesed

Moodustuvad:

  • 1-3 talbluud;
    • kuupluu;
    • pöialuud.

Kannapöia liigesed on tuntud Lisfranci liigesena. Liigest tugevdavad selgmised ja taldmised sidemed. Kannapöia liigesed on lameliigesed, mille liigutused on minimaalsed.

  • Articolatio metatarsophalangea ehk pöia-faalanksi liigesed

Moodustuvad:

  • pöialuud 1-5;
    • varba tüviosa 1-5.

Liigutused:

  • painutamine;
  • minimaalne liikumine külgedele;
  • sirutamine.
  • Articulatio interphalangea ehk jala faalanksite vaheliigesed

Moodustuvad:

  • Tüvi ja keskosa vahel
  • Kesk ja kärjeosa vahel

Liigutused:

  • Painutus
  • Sirutus

Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöialuude põhimikele ja kuupluule.

Articulatio talocalcaneaalumine hüppeliiges

Moodustub:

  • kandluust;
  • kontsluust.

Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.

Liigutused:

  • supinatsioon e pööramine väljapoole;
  • pronatsioon e pööramine sissepoole;
  • adductio e lähendamine;
  • abductio e eemaldamine.
Articolationes tarsometatarsaleskanna – pöialiigesed

Moodustub:

  • 1-3 talbluud;
  • kuupluu;
  • pöialuud.

Kannapöia liigesed on tuntud Lisfranc`i liigesena. Liigest tugevdavad selgmised ja taldmised sidemed.

Kannapöia liigesed on lameliigesed, milles liigutused on minimaalsed.

Articolatio metatarsophalangeapöia faalanksi liigesed

Moodustub:

  • pöialuud 1-5;
  • varba tüviosa 1-5.

Liigutused:

  • painutamine;
  • minimaalne liikumine külgedele;
  • sirutamine.
Articulatio interphalangeajala faalanksite vaheliigesed

Moodustub:

  • Tüvi ja keskosa vahel
  • Kesk ja kärjeosa vahel

Liigutused:

  • Painutus
  • Sirutus

Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöia luude põhimikele ja kuupluule.

Joonised: Tvyx Video: Tvyx ja Canva