Categories
Alajäseme luude ühendused JALGADE HOOLDUS TEEMA 1 - JALGADE ANATOOMILINE EHITUS

Alajäseme luude ühendused

  • Articolatio coxae ehk puusaliiges

Moodustub reieluupeast ja puusanapast. Puusaliiges asetseb vaagnaluu ja reieluu vahel. On keraliigese erivorm – pähkelliiges, võimaldab liikumist paljudes suundades. Puusaliigest tugevdavatest sidemetest on niudeluu ja reie side tugevaim. Sellel sidemel on oluline tähtsus keha vertikaalasendi säilitamisel.

Liigutused toimuvad puusaliigese kolme telje ümber:

  • frontaaltelje suhtes painutus ja sirutus;
  • sagitaaltelje suhtes lähendamine ja eemaldamine;
  • vertikaaltelje ümber sisse ja välja pööramine;
  • võimalikud ringliigutused.
  • Articolatio genus ehk põlveliigeson keha suurim liiges.

Põlveliigese osad:

  • reieluu;
  • pindluu;
  • sääreluu;
  • põlvekeder.

On plokk-ratasliiges.

Liigutused:

  • sääre painutamine;
  • sääre sirutamine;
  • pööramine sääreluu vertikaaltelje ümber;

sääreluude ühendid koosnevad ülemisest- ja alumisest hüppeliigesest.

  • Articulatio talocruralis –  ülemine hüppeliiges

Moodustub:

  • sääreluust;
    • pindluust;
    • kontsluust.

Ülemine hüppeliiges liidab sääreluu ja pindluu jala 26 luuga ning on plokkliiges. Liigest tugevdavad arvukad sidemed.

Liigutused:

  • plantaarflexio;
  • frontaaltelje ümber võimalik jala painutamine 50°;
  • dorsaalflexio;
  • frontaaltelje ümber võimalik jala sirutamine 10°;
  • külgliigutused (vähesel määral) lähendamine ja eemaldamine.
  • Articulatio talocalcanea  ehk alumine hüppeliiges

Moodustub kandluust ja kontsluust.

Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.

Liigutused:

  • supinatsioon ehk pööramine väljapoole;
  • pronatsioon ehk pööramine sissepoole;
  • adductio ehk lähendamine;
  • abductio ehk eemaldamine.
  • Articolationes tarsometatarsales ehk kannapöia liigesed

Moodustuvad:

  • 1-3 talbluud;
    • kuupluu;
    • pöialuud.

Kannapöia liigesed on tuntud Lisfranci liigesena. Liigest tugevdavad selgmised ja taldmised sidemed. Kannapöia liigesed on lameliigesed, mille liigutused on minimaalsed.

  • Articolatio metatarsophalangea ehk pöia-faalanksi liigesed

Moodustuvad:

  • pöialuud 1-5;
    • varba tüviosa 1-5.

Liigutused:

  • painutamine;
  • minimaalne liikumine külgedele;
  • sirutamine.
  • Articulatio interphalangea ehk jala faalanksite vaheliigesed

Moodustuvad:

  • Tüvi ja keskosa vahel
  • Kesk ja kärjeosa vahel

Liigutused:

  • Painutus
  • Sirutus

Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöialuude põhimikele ja kuupluule.

Articulatio talocalcanea – alumine hüppeliiges

Moodustub:

  • kandluust;
  • kontsluust.

Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.

Liigutused:

  • supinatsioon e pööramine väljapoole;
  • pronatsioon e pööramine sissepoole;
  • adductio e lähendamine;
  • abductio e eemaldamine.
Articolationes tarsometatarsales – kanna – pöialiigesed

Moodustub:

  • 1-3 talbluud;
  • kuupluu;
  • pöialuud.

Kannapöia liigesed on tuntud Lisfranc`i liigesena. Liigest tugevdavad selgmised ja taldmised sidemed.

Kannapöia liigesed on lameliigesed, milles liigutused on minimaalsed.

Articolatio metatarsophalangea – pöia faalanksi liigesed

Moodustub:

  • pöialuud 1-5;
  • varba tüviosa 1-5.

Liigutused:

  • painutamine;
  • minimaalne liikumine külgedele;
  • sirutamine.
Articulatio interphalangea – jala faalanksite vaheliigesed

Moodustub:

  • Tüvi ja keskosa vahel
  • Kesk ja kärjeosa vahel

Liigutused:

  • Painutus
  • Sirutus

Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöia luude põhimikele ja kuupluule.

Joonised: Tvyx Video: Tvyx ja Canva