Pikaajalise ja sageda surve või hõõrdumise tõttu hakkavad naharakud tootma intensiivselt keratiini, et nahka kaitsta. Niimoodi tekivad taldadel, varvastel või kandadel ebanormaalsed nahapaksendid ehk konnasilmad. Oma olemuselt on konnasilm tihedalt liitunud kuivanud sarvkihirakkude kogum. Füüsiliste muutuste tõttu ei saa need rakud liikuda naha pindmistesse kihtidesse.
Hüperkeratoos on naha liigsarvestumine, mis tekib sagedamini jalataldadel ja peopesades. Hüperkeratoosi esineb kahel kujul: mõhnad (villid, rakud) ja konnasilmad.
Liikumatuid nahal asetsevaid laatunud või paksenenud kihte nimetatakse kallositeediks. Esineb paksu kollase läbipaistva kihina. Paksend on sageli konnasilma eelastmeks. Tavaliselt ei tekita subjektiivseid vaevusi. Kui nahk on õhuke ja nahaalune kude atrofeerunud (kärbunud), ning jalapõhja luuline ehitus on kergesti palpeeritav, võib õhemgi paksend olla valulik ja võrreldav konnasilmaga. Paksend on tavaliselt keskelt kõrgem ja servadest õhem, ümmarguse ringi või kuusirbi kujuline. Diabeetikutel võivad olla paksendi all haavandid.
Jalaseen. Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, duširuumides ja muudes üldkasutatavates kohtades. Seenespoorid armastavad sooja ja niisket keskkonda, seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist.
Haavandid tekivad kuivale nahale rasva puudusel või naha niiskuse sisalduse tasakaalu häirumisel. Haavandid võivad tekkida nii õhukesele kui paksule nahale ja ulatuda verinahani. Põhjustajaks on ka nahahaigused (liigesepõletikud, sarvestumise haigused)
Rakud on nahale või naha alla tekkinud vedelikukogumid. Vedelik on läbipaistev või veresegune.