Selles teemaplokis õpid sa tundma jalgade ehitust.
Teema on jaotatud kahte ossa:
Õpiväljundid
Selle teema lõppedes oled võimeline:
Õpiaeg orienteeruvalt 4 tundi.
Jalg jaguneb funktsionaalselt kolme ossa:
Liigesed moodustavad funktsionaalsed tervikud. Jala tagaosa liigutused toimuvad alumises hüppeliigeses: kandluu pöördumine – sissepoole ehk varus, kandluu pöördumine väljapoole ehk valgus
Jalaluud moodustavad tugeva, kuplitaolise võlvsüsteemi, mida jala 24 lühikest lihast, kõõlused, jalapõhja rasvapadi ja säärelihased toetavad. Nad annavad sellele ka elastsuse. Kui lihasejõudlus kahaneb, kalduvad pöiavõlvid lõtvuma, moonduvad ja neelavad vähem löögijõudu.
Kandluu on kõige suurem jalaluudest, sest see kannab pool koormusest.
Jala siseserva pikikaare moodustavad:
Liigeseid on neli, kaar on vetruv ja funktsionaalne.
Jala välimise pikikaare moodustavad:
Jala eesmine põikikaar moodustavad:
I – V jalapöialuud
Põikikaar lõpeb jalapöialuude distaalpeade moodustatud kaarega. Niimoodi jaguneb koormus ühtlaselt kogu jalale ja on kõigi pöialuude kanda. Suure varba koormus on kahekordne. Suur varvas on kõige tugevam ja omab kahte liigest. Jalapöialuud ei ole üksteisega pöialiigestes seotud, see võimaldab nende suure liikuvuse.
Seismise ajal on inimese jalaluud lukustunud jäigaks võlvsüsteemiks ülevalt tuleva keharaskuse ja alusest tõusva vastukoormuse mõjul. Kaarte kõrgus on individuaalne. Madalakaarelist jalga kutsutakse liiga sageli vajunud jalaks või lampjalaks (pes planus). Madal jalakaar on normaalne omadus kui kandluu on aluse suhtes otsesuunaline.
Joonised ja Foto: Tvyx ja Canva
Individuaalsetest jalavaegustest aru saamiseks tuleb kursis olla tavaliste jalaehituse, -kuju ja -liikumise kõrvalekalletega. Sageli sõltuvad need inimese kehaehitusest ja liikumisvõimest.
Terve jalg on sirgete äärjoontega. Kannast on jalg kitsam. Varbad moodustavad lehviku ja on üksteisest eraldi ning liikuvad. Jala kujust oleneb kogu jala tugevus ja kingade valik.
Kuju järgi liigitatakse jalad kolme tüüpi:
Pöia kuju võib olla väga erinev.
Kuju järgi liigitatakse veel jalgu:
Tugeva ehitusega, on raske leida sobivat kinga
Paljajalu kõndides ebakindel. Kingad on sageli liiga lahedad, varbad kiiluvad seetõttu kinganinasse.
Eest lai ja kannast kitsas. Kand saab kingades kergesti vigastada, sest raske on leida kannast kitsast ja eest laia kinga.
Igal inimesel on individuaalsed jalakaared, mis ei mõjuta otseselt jala tugevust või nõrkust.
Jalgadel on iseloomulik suurus, jõud ja kuju. Tavaliselt eristatakse normaalse, kõrge või madala pöiavõlviga labajalgu, ent suuruse, jõu ja kuju kombinatsioone on lõpmatu hulk. Iga jalg jätab maha ainulaadse jälje. Jalg muutub terve elu jooksul. 30aastaselt ei ole jalg selline, nagu oli 20aastaselt.
Kaare kõrguse järgi jagatakse jalad:
Foto: Tvyx ja Canva
Selles teemaplokis õppisid jalgade ehitust. Tead kolme põhilist liikumise viisi: labajalg on pööratud väljapoole, labajalg on otseasendis, labajalg on pööratud sissepoole. Vaadates enda või klientide jalanõusid saab aimu, kuidas sina või sinu kliendid kõnnivad.
Õppisid ka millised luud moodustavad jala siseserva pikikaare, jala välimise pikikaare ja jala eesmine põikikaare.
Oskad kuju järgi liigitada jalgu: lühike ja lai jalg, pikk ja kitsas jalg ning kolmnurkse kujuga jalg.
Õppisid kaare kõrguse järgi jalgu jaotama:
Teemas käsitletakse järgmisi jalgade ehituse vigu:
Õpiväljundid
Selle teema läbimisel tead:
Õpiaeg on orienteeruvalt 8 tundi. Ära muretse kui õppimine võtab rohkem või vähem aega, me kõik ei õpi ju ühes tempos.
Definitsioon:
Lampjalgade kujunemise käigus lameneb pöia pikivõlv kuni kaob täielikult ja jäseme toetuspind muutub. Lampjalgsus on kõige sagedasem jalakuju muutus, mille areng saab enamasti alguse juba lapse- või noorukieas. Lampjalgsus on harilikult omandatud, kaasasündinud lampjalgsust on vähe (2-3%).
Tekkepõhjused ja -mehhanismid:
Sümptomid ehk avaldumine
Alati ei pea lampjalg olema valulik. Kaebusteta on lampjalgsus tavaliselt siis, kui selle põhjuseks ei ole haigus vaid väljakujunemata tallavõlvid, kuna lapsed sünnivad lampjalgadega ja pöiavõlv kujuneb välja 12ndaks eluaastaks. Haigusest tingitud lampjalgsus avaldub peamiselt valuna. Kuna jala toetuspind muutub, siis jalajälg on tavalisest laiem. Lampjalgsuse juurde kuuluvad sageli varvastel esinevad konnasilmad ja vaevaluu.
Arstiravi võimalused:
Üldiselt on lampjalgade ravi mittekirurgiline. Elastne lampjalg ravi ei vaja, piisab mugavatest jalatsitest.
Foto: Tvyx ja Canva
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Kindlat komppöia tekkepõhjust ei teata. Võimalikeks põhjusteks peetakse loote arengu- häiret, nabaväädi survet lootele, emaka või kasvajate survet ja kahjustavate kemikaalide toimet.
Haige pöid on vales asendis: püstpöid ehk laps toetub varvastele, jalatallad on pööratud teineteise poole, pöia eesmine osa on keskosale lähendatud ning esineb kõrge põikivõlv.
Vastavad muutused takistavad lapse normaalset arenemist, ta ei saa püsti tõusta ega kõndida.
Sümptomid ehk avaldumine
Tavaliselt on jala muutunud kuju äratuntav juba esimesel läbivaatusel. Kuna see muutus on luuline, siis ei saa jalga normaalsesse asendisse viia Kui komppöid on lapse ainukeseks haiguseks, siis teisi sümptoome ei ole. Valu see haigus ei põhjusta. Komppöiaga kaasneb sageli sääremarjalihaste kärbumine. Kõndimine on abitu, ebakindel, sest jalg toetab pöia välisservale või selgmisele pinnale.
On väga oluline, et haigus avastataks juba sünnitusmajas või esimestel elupäevadel.
Arstiravi võimalused:
Vajalikuks võib osutuda ka operatiivne ravi umbes kuue kuu vanuselt. Teostatakse achilloplastika ehk pikendatakse liigessidemeid ja kõõluseid, et jalg paigutuks normaalsesse asendisse.
Foto: Tvyx ja Canva
Definitsioon:
Pes cavus on eriti kõrge võlviga jalg. Paljajalu seistes võib jalakaare alt läbi näha. Kaarjala omapära on pikikaare ebanormaalne kõrgus. Kanna ja päka koormuspunktide vahe lüheneb.
Kergematel juhtudel ei loeta kaarjalga haiguseks, vaid võetakse seda kui jalatüüpi.
Tekkepõhjused:
Sümptomid:
Hooldamine ja ravi:
Foto: Tvyx ja Canva
Definitsioon:
Pöia eesmise põikikaare allalangemine.
Sümptomid:
Kui pöia põikikaar allalangeb surutakse II, III ja IV pöialuupead vastu aluspinda. Kõndides on tunne nagu oleksid kingades väikesed teravad kivikesed. II, III pöialuupea all võib olla punetus ning hüperkeratoosi. Varbaid ei saa vastu maad suruda ja seejuures pöida kergitada.
Esineb sagedamini naistel, tingituna ebaühtlasest koormuse jaotusest jalgadele. Peamiseks põhjuseks võib pidada lihaste ja liigesesidemete tegevuse puudulikkust.
Transversoplanusega kaasnevad sageli ka hallux valgus (vaevaluu), pes planus (lampjalg) ja pes excavatus (kaarjalg).
Subjektiivsed tunnused:
Objektiivsed tunnused:
Hooldamine ja ravi:
Foto: Tvyx ja Canva