Luud (ld os – luu, ossa – luud) on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalged elundid, mis moodustavad luustiku ehk skeleti. Luude koostismaterjaliks on peamiselt luukude.
Täiskasvanud inimese luud sisaldavad umbes:
50 % vett,
15,7% rasva,
12,5% muid orgaanilisi aineid (valgud jt)
21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolasid – Ca, F, Mg)
Anorgaanilised ained annavad luukoele kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse ja sitkuse.
Noore organismi luu sisaldab orgaanilisi aineid rohkem kui vana luu, seepärast on nad ka painduvamad. Mida vanem on organism, seda rohkem on temas anorgaanilisi aineid, mis muudavad luud haprateks. See on üks põhjustest, miks vanematel inimestel esineb luumurde sagedamini kui noortel.
Lühikesed luud ehk lühiluud, käsnluud on luud, mille pikkus ja laius on enam-vähem võrdsed. Lühikesed luud koosnevad käsnainest, mida õhukese kihina katab plinkaine. Lühikesed luud esinevad peamiselt seal, kus liikumine ja surve levivad rohkematele väiksematele luustikuosadele (lülid, randmeluud).
Lamedad luud ehk lameluud, plaatluud on õhukesed ja laiad luud. Nad ümbritsevad mõningaid õõsi (koljuõõs) või kujutavad endast ulatuslikumat pinda, millele kinnitub rohkesti lihaseid. Lamedad luud on peale ajukolju luude roided, abaluu, rinnak ja puusaluu.
Selles osas vaatame kätt. Käsi koosneb paljudest erinevatest luudest, lihastest ja sidemetest, mis võimaldavad suurema liikumise asjade hoidmiseks või krabamiseks. Need luud, lihased ja sidemed aitavad meil teostada suurel hulgal liigutusi ning neil on palju rakendusi, näiteks kahvliga söömine.
Ülajäseme skelett koosneb kahest osast: õlavöötme ja vaba jäseme luud. Käel (vaba jäseme luud) on kokku 30 luud ja käsi jaguneb kolme ossa: õlavars, küünarvars ja labakäsi.
Luude liikuvaid osi nimetatakse liigesteks. Käeliigeste hulka kuuluvad õlaliiges, küünarliiges, randmeliiges ja sõrmeliigesed. Üheskoos annavad nad käele liikuvuse.
1. Õlavööde
Õlavööde on käsi selgrooga ühendav vööde.
Õlavööde on väga liikuv, kuid suhteliselt nõrk. Õlavöötmes on kummalgi kehapoolel kaks luud (turja piirkonna luud):
Rangluu ehk Clavicula onpikk ja peen. Tema üks ots liigestub rinnakuga, teine abaluuga.
Abaluu ehk Scapulaon lame kolmnurkne luu, mille ühes nurgas on õõnsus. Sellesse sobitub õlavarreluu ning koos moodustavad nad õlaliigese.
2. Ülajäseme vabaosa jaguneb omakorda õlavarreks, küünarvarreks ja käeks (labakäeks).
Ülajäseme vabaosa jaguneb omakorda õlavarreks, küünarvarreks ja käeks (labakäeks).
Õlavarre moodustav õlavarreluu(Humerus) on pikk toruluu, mis koosneb kehast ja kahest otsast. See on kerele kõige lähemal paiknev ülajäseme luu. Õlavarreluu on ülajäseme pikim luu. Tema kerepoolne ots lõpeb keraja õlavarreluu peaga, mis sobib abaluu liigeseõõnsusesse. Õlavarreluu küünarnuki poolses otsas moodustavad kodarluu ja küünarluu küünarliigese.
Küünarvarreluud on kodarluu ja küünarluu. Need kuuluvad pikkade toruluude hulka.
Kodarluul (Radius) on keha ja kaks otsa. See on küünarvarre välimine luu. Kodarluu ulatub küünarnukist randmeni, liigestudes viimasega pöidla pool. Kodarluu kerepoolses otsas on lame ketasjas pind. See pöörleb võimaldades kodarluul liikuda üle küünarluu. Need kaks luud ristuvad peopesa allpool kui sirutada käsi välja ja lähevad jälle lahku kui pöörata peopesa ülespoole.
Küünarluu (Ulna) koosneb nagu kodarluugi kehast ja kahest otsast. See on küünarvarre seesmine luu. Ulatub küünarnukist randmeni liigestudes randmega väikese sõrme pool. Küünarluu kerepoolses otsas on konksjas moodustis, mis pöördub ümber õlavarreluu otsa. Selle „konksu“ tagakülg moodustab küünarnuki.
Joonis: ülakeha skelett wikimedia.org
Videojoonis: Tvyx ja Canva
Labakäe luud ehk käeluud (Ossa manus): labakäel on 27 luud, millele lisanduvad seesamluud. Käeluud jagunevad 3 rühma:
Randmeluud (Ossa carpi)asetsevad kahes reas, kummaski neli väikest luud. On inimeseskeletiskämblaluude ning küünarluu (Ulna) ja kodarluu (Radius) vahel paiknevad luud. Need on 8 lühikest luud, mis paiknevad kahes reas ja moodustavad randmevõlvi. Oma nime on nad saanud kuju järgi.
Peopesas on kokku 5 luud, neid kutsutakse kämblaluudeks (Metacarpals). Sealt läheb üks luu randmest iga sõrmeni. Kämblaluud (Metacarpus) on lühikesed toruluud. Igaühel eristatakse põhimikku, keha ja pead. Luude loetelu alustatakse pöidla poolt. Viis pikka sirget kämblaluud moodustavad peopesa toese. Kämblaluu liigestub ühes otsas randmeluuga, teises sõrmeluuga. Pöidlaga ühenduses olev kämblaluu on teistest liikuvam. Teda saab pöörata üle peopesa, see võimaldab pöialt teistele sõrmedele vastastada.
Sõrmeluud ehk sõrmelülid, faalanksid (Ossa digitorum manus ehk Phalanges) on lühikesed toruluud. Sõrmeluu on peenike luu ühe või kahe liigesepinnaga. Kõik sõrmed koosnevad kolmest luust, pöial ainsana kahest. Sõrmenukk (sõrmeliigese välispind) annab sõrmele painduvuse. Labakäel on kokku 14 luud (pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm).
Seesamluu (kõõluses arenev luu) – nimetus „seesamluu“ tuleneb sellest, et see luu meenutab kujult seesamiseemet. Seesamluuks nimetatakse igasugust väheldast luud, mis areneb kõõluses kestva surve tingimustes.
