Categories
Käeluud KÄTEHOOLDUS TEEMA 1 - KÄTE JA KÜÜNTE EHITUS

Käeluud

Selles osas vaatame kätt. Käsi koosneb paljudest erinevatest luudest, lihastest  ja sidemetest, mis võimaldavad suurema liikumise asjade hoidmiseks või krabamiseks. Need luud, lihased ja sidemed aitavad meil teostada suurel hulgal liigutusi ning neil on palju rakendusi, näiteks kahvliga söömine.

Ülajäseme skelett koosneb kahest osast: õlavöötme ja vaba jäseme luud.  Käel (vaba jäseme luud) on kokku 30 luud ja käsi jaguneb kolme ossa: õlavars, küünarvars ja labakäsi.

Luude liikuvaid osi nimetatakse liigesteks. Käeliigeste hulka kuuluvad õlaliiges, küünarliiges, randmeliiges ja sõrmeliigesed. Üheskoos annavad nad käele liikuvuse.

1. Õlavööde
  1. Õlavööde on käsi selgrooga ühendav vööde.

Õlavööde on väga liikuv, kuid suhteliselt nõrk. Õlavöötmes on kummalgi kehapoolel kaks luud (turja piirkonna luud):

  • Rangluu ehk Clavicula on pikk ja peen. Tema üks ots liigestub rinnakuga, teine abaluuga.
  • Abaluu ehk Scapula on lame kolmnurkne luu, mille ühes nurgas on õõnsus. Sellesse sobitub õlavarreluu ning koos moodustavad nad õlaliigese.
2. Ülajäseme vabaosa jaguneb omakorda õlavarreks, küünarvarreks ja käeks (labakäeks).
  1. Ülajäseme vabaosa jaguneb omakorda õlavarreks, küünarvarreks ja käeks (labakäeks).
  • Õlavarre moodustav õlavarreluu (Humerus) on pikk toruluu, mis koosneb kehast ja kahest otsast. See on kerele kõige lähemal paiknev ülajäseme luu. Õlavarreluu on ülajäseme pikim luu. Tema kerepoolne ots lõpeb keraja õlavarreluu peaga, mis sobib abaluu liigeseõõnsusesse. Õlavarreluu küünarnuki poolses otsas moodustavad kodarluu ja küünarluu küünarliigese.
  • Küünarvarreluud on kodarluu ja küünarluu. Need kuuluvad pikkade toruluude hulka.
  • Kodarluul (Radius) on keha ja kaks otsa. See on küünarvarre välimine luu. Kodarluu ulatub küünarnukist randmeni, liigestudes viimasega pöidla pool. Kodarluu kerepoolses otsas on lame ketasjas pind. See pöörleb võimaldades kodarluul liikuda üle küünarluu. Need kaks luud ristuvad peopesa allpool kui sirutada käsi välja ja lähevad jälle lahku kui pöörata peopesa ülespoole.
  • Küünarluu (Ulna) koosneb nagu kodarluugi kehast ja kahest otsast. See on küünarvarre seesmine luu. Ulatub küünarnukist randmeni liigestudes randmega väikese sõrme pool. Küünarluu kerepoolses otsas on konksjas moodustis, mis pöördub ümber õlavarreluu otsa. Selle „konksu“ tagakülg moodustab küünarnuki.
Joonis: ülakeha skelett wikimedia.org

Videojoonis: Tvyx ja Canva

Labakäe luud ehk käeluud (Ossa manus): labakäel on 27 luud, millele lisanduvad seesamluud. Käeluud jagunevad 3 rühma:

Randmeluud (Ossa carpi) asetsevad kahes reas, kummaski neli väikest luud. On inimese skeletis kämblaluude ning küünarluu (Ulna) ja kodarluu (Radius) vahel paiknevad luud. Need on 8 lühikest luud, mis paiknevad kahes reas ja moodustavad randmevõlvi. Oma nime on nad saanud kuju järgi.

Joonis: käeluud wikimedia.org

Joonis: Tvyx ja Canva

  1. Peopesas on kokku 5 luud, neid kutsutakse kämblaluudeks (Metacarpals). Sealt läheb üks luu randmest iga sõrmeni. Kämblaluud (Metacarpus) on lühikesed toruluud. Igaühel eristatakse põhimikku, keha ja pead. Luude loetelu alustatakse pöidla poolt. Viis pikka sirget kämblaluud moodustavad peopesa toese. Kämblaluu liigestub ühes otsas randmeluuga, teises sõrmeluuga. Pöidlaga ühenduses olev kämblaluu on teistest liikuvam. Teda saab pöörata üle peopesa, see võimaldab pöialt teistele sõrmedele vastastada.
  1. Sõrmeluud ehk sõrmelülid, faalanksid (Ossa digitorum manus ehk Phalanges) on lühikesed toruluud. Sõrmeluu on peenike luu ühe või kahe liigesepinnaga. Kõik sõrmed koosnevad kolmest luust, pöial ainsana kahest. Sõrmenukk (sõrmeliigese välispind) annab sõrmele painduvuse. Labakäel on kokku 14 luud (pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm).  

Seesamluu (kõõluses arenev luu) – nimetus „seesamluu“ tuleneb sellest, et see luu meenutab kujult seesamiseemet. Seesamluuks nimetatakse igasugust väheldast luud, mis areneb kõõluses kestva surve tingimustes.

Videojoonis: Tvyx ja Canva