Töövahendite ja -pindade puhastamise ja desinfitseerimise eesmärk on eemaldada ning hävitada nii palju patogeenseid mikroorganisme ja erinevaid viiruseid kui võimalik. Selleks kasutatakse spetsiaalseid desinfektsioonivahendeid.
Dekontaminatsioon hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Eesmärk on mikroorganismide hävitamine esemetelt, muutes nende kasutamise ohutuks nii kliendile kui ka endale.
Puhastamine – tööpinna ja töövahendi puhastamise teel eemaldatakse pinnalt ja vahenditelt silmnähtav mustus, orgaaniline materjal (veri, mäda, surnud naharakud jt) ning suurem osa mikroorganismidest.
Ükskõik kui palju erinevaid mikroobe puhastataval pinnal või vahendil leidub, on võimalik puhastamise teel mikroobide arvukust vähendada. Mikroobide täielik eemaldamine pelgalt puhastamise teel ei ole võimalik.
Töö käigus tekkinud määrdunud instrumendid või töövahendid asetatakse kaanega nõusse kuni pesemiseni. Pesemisel eemaldatakse lahtine mustus harjates, kasutatakse vedelseepi või muud puhastusvahendit. Kui orgaaniline mustus jääb töövahenditelt eemaldamata, loob see kaitsva kihi mikroobidele. Desinfitseerimisaine ei pruugi olla enam nii tõhus.
Instrumentide puhastamiseks on kõige mugavam kasutada ultrahelivanne, mille puhul on oluline teada, et ultrahelivann ei steriliseeri. Pärast seadme kasutamist tuleb puhtaks pesta ja desinfitseerida ka ultrahelivanni kamber.
Pärast puhastamist/pesemist tuleb töövahendid ja instrumendid korralikult paberkäterätikuga kuivatada. Kindlasti ei tohi jätta töövahendeid õhu kätte kuivama. Töövahendeid õhu käes kuivatades toimub õhu kaudu saastumine. Lisaks on märg pind soodne kasvukeskkond õhu kaudu levivate mikroobide paljunemiseks.
Desinfitseerimine (99%)
Eesmärgiks on hävitada elututelt objektidelt (töövahenditelt, tööpindadelt) enamus mikroorganisme. Paraku võivad teatud bakterid oma eluvõime säilitada (mükobakterid, seened, eosed, spoorid ja mõned viirused). Desinfitseeriva toime saavutamiseks on kasutatakse kas kõrget temperatuuri ja/või keemilisi vahendeid. Olemas on keemilisi desinfektsioonivahendeid, mis omavad nii puhastavat kui desinfitseerivat toimet, eelnev pesemine/puhastamine ja kuivatamine ei ole vajalik.
Pinnadesinfektsioonis on kõige kiirema toimega alkoholi baasil desinfektsioonivahendid. Tuleb jälgida kas neil on ka puhastavad omadused, vastasel juhul on vaja kõik pinnad eelnevalt lahtisest mustusest ja eritistest puhastada. Alkoholil endal puuduvad puhastavad omadused, musta pinna korral ei saavutata soovitud desinfitseerimistoimet.
Kõik pinnad ei talu alkoholiga puhastamist. Kehtib reegel, et alkoholi taluvad kõvad pinnad võib desinfitseerida alkoholi sisaldava vahendiga. Alkoholi baasil desinfektsioonivahendid on kõige kiirema toimega. Pehmed pinnad (plastik, nahk, kumm, puit) tuleks desinfitseerida alkoholivaba vahendiga.
Pärast igat klienti tuleb kliendiga otseses kokkupuutes olnud pinnad desinfitseerida. See tähendab, et põrandat või kraanikaussi ei ole vaja pesta peale iga klienti. Nende pesemise või desinfitseerimise sagedus sõltub klientide hulgast ning aastaajast. Igapäevaselt sobib orgaanilist mustust eemaldava pesuainega pesemine.
Steriliseerimine
Töövahendite steriliseerimine on vajalik siis, kui risk nakatuda haigustekitajaga on suur, nt haigustekitajad võivad sattuda töövahendilt kliendi nahale või limaskestale või kui protseduuri ajal läbistavad tööriistadena kasutatavad lõike- ja torkevahendid kliendi nahka või limaskesta (nt küünelõikurid, pediküüritangid, küünenahatangid, küünekäärid, küünenahakäärid, metallviilid, küünenaha lükkajad, küünespaatlid, skalpellid, näpitsad, nõelad jne)
Ilu- ja isikuteeninduses on steriliseeriva toime saavutamiseks kasutusel järgmised võimalused:
Kuulsterilisaatorit kasutatakse metallist töövahendite jaoks. Kvarts-, metall- või klaaskuulikeste vahel olev 200-250 kraadine temperatuur tagab steriliseerimise mõne sekundiga.
NB! Terviseameti peaspetsialist O. Gurjanova (2018) poolt kirjutatud juhendis on kirjutatud, et “klaaskuulsterilisaatoreid peetakse ebaefektiivseks, kõrge riskiga instrumentide steriliseerimiseks soovitatakse iluteeninduses klaaskuulsterilisaatoreid mitte kasutada”.
Põhjus on selles, et aparaat on väike ja mahutab vähe. Instrumendid ei mahu üleni aparaati sisse, kuid seadet ei tohi instrumentidega täis kuhjata. Samuti ei mahu sterilisaatorisse käepidemeid, välja jäädes tegelikult sterilisatsioon ei toimui.
Kuumaõhusterilisaatori kasutamine – mahutavuselt on see palju suurem kui kuulsterilisaator, võimaldab kõik instrumendid täispikkuses seadmesse asetada. Selles saab steriliseerida ainult metallist instrumente, puidust käepidemega instrumente või plastikust küüneharju aparaati panna ei tohi. Need lähevad külmsterilisatsiooni lahusesse.
Olenemata sterilisaatorist on alat vajai instrumendid eelnevalt korralikult puhastada ja desinfitseerida ning seejärel kuivatada. Alles siis võib alustada steriliseerimisega.
Pesemata või puhastamata vahendi steriliseerimisel tekib töövahendite pinnale kõrbekiht, mis loob mikroobidele kaitsekihi kuumuse vastu.
Keemiline sterilisatsioon – tihti on kasutusel kõrgeid temperatuure mittetaluvatest materjalidest töövahendeid (nt kumm, plastik, puit, liivapaber). Need vahendid ei läbista küll nahka, aga on otseselt risk, et nad puutuvad kokku vereg või seeneeostega. Selliste töövahendite sterilisatsiooniks on võimalik kasutada keemilist meetodit ehk külmsterilisatsiooni. Peale külmsterilisatsiooni on vaja töövahendid korralikult loputada ja kuivatada.
Oluline on ka töövahendite õige hoiustamine. Tõõvahendeid ei tohi jätta lauale või riiulile õhu kätte kuivama. Töövahendid on vaja kuivatada ja asetada suletud karpi, kus on olemas teatud õhuava töövahendite järelkuivamiseks. Selleks, et võtta hoiukarbist vaid vajalik komplekt töövahendeid, ära pane kõiki instrumente/vahendeid ühte karpi, vaid jaga kliendile vajalik arv viile, poleere ja küüneharju eraldi karpidesse. Enne kui asetad puhastatud ja desinfitseeritud/steriliseeritud tooted uuesti karpi, puhasta desinfitseeriva lapiga eelnevalt karbi sisu.
NB! Steriliseeritud töövahendi pakendist või karbist välja võtmisel võib selguda, et seda polnudki vaja kasutada. Tegemist on ikkagi juba “musta” vahendiga, mida tuleb uuesti desinfitseerida või steriliseerida. Vahendid, mis kukuvad põrandale või puutuvad kokku mittesteriilsete instrumentidega või tööpinnaga, ei ole enam samuti steriilsed. Kauaks seisma jäänud või töö käigus tolmuga kattunud vahendid kuuluvad ka steriliseerimisele.
Soovitav on omada piisavalt tööriistakomplekte, et ei peaks tööaega kulutama klientide vahel töövahendite desinfitseerimiseks. Päeva lõpus on mõistlik kõik töövahendid korraga puhastada, desinfitseerida või vajadusel steriliseerida.
KORDAMISEKS
TÄIDA LÜNGAD
hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Eesmärk on hävitamine esemetelt, muutes nende kasutamise ohutuks nii kliendile kui ka endale.
– tööpinna ja töövahendi teel eemaldatakse pinnalt ja vahenditelt silmnähtav mustus, e materjal (veri, mäda, surnud naharakud jt) ning suurem osa .
Kui mustus jääb töövahenditelt eemaldamata, loob see kaitsva kihi . Desinfitseerimisaine ei pruugi olla enam nii tõhus.
Instrumentide puhastamiseks on kõige mugavam kasutada , mille puhul on oluline teada, et ultrahelivann ei . Pärast seadme kasutamist tuleb puhtaks pesta ja ka ultrahelivanni kamber.
Pärast puhastamist/pesemist tuleb töövahendid ja instrumendid korralikult kuivatada. Kindlasti ei tohi jätta töövahendeid kätte kuivama. Töövahendeid õhu käes kuivatades toimub õhu kaudu . Lisaks on märg pind soodne kasvukeskkond õhu kaudu levivate paljunemiseks.
eesmärgiks on hävitada elututelt objektidelt (töövahenditelt, tööpindadelt) enamus . toime saavutamiseks on kasutatakse kas kõrget ja/või vahendeid. on kõige kiirema toimega baasil desinfektsioonivahendid.
Pärast igat klienti tuleb kliendiga otseses kokkupuutes olnud pinnad . See tähendab, et põrandat või kraanikaussi ei ole vaja pesta peale iga klienti. Nende või sagedus sõltub klientide hulgast ning aastaajast. Igapäevaselt sobib orgaanilist mustust eemaldava pesemine.
Töövahendite on vajalik siis, kui risk nakatuda haigustekitajaga on suur, nt haigustekitajad võivad sattuda töövahendilt kliendi või .
kasutatakse metallist töövahendite jaoks. Iluteeninduses soovitatakse eid mitte kasutada, sest instrumendid ei mahu üleni aparaati sisse, kuid seadet ei tohi instrumentidega täis kuhjata. Samuti ei mahu sterilisaatorisse käepidemeid, välja jäädes tegelikult sterilisatsioon ei toimu.
i kasutamine – mahutavuselt on see palju suurem kui kuulsterilisaator, võimaldab kõik instrumendid täispikkuses seadmesse asetada. Selles saab ainult instrumente, puidust käepidemega instrumente või plastikust küüneharju aparaati panna ei tohi. Need lähevad lahusesse.
Olenemata on alat vajai instrumendid eelnevalt korralikult ja ning seejärel . Alles siis võib alustada steriliseerimisega.
Pesemata või puhastamata vahendi steriliseerimisel tekib töövahendite pinnale , mis loob mikroobidele kuumuse vastu.
sterilisatsioon – tihti on kasutusel kõrgeid temperatuure mittetaluvatest materjalidest töövahendeid (nt kumm, plastik, puit, liivapaber). Need vahendid ei läbista küll nahka, aga on otseselt risk, et nad puutuvad kokku vereg või seeneeostega. Selliste töövahendite sterilisatsiooniks on võimalik kasutada meetodit ehk i. Peale i on vaja töövahendid korralikult ja .
Töövahendid on vaja ja asetada karpi, kus on olemas teatud töövahendite järelkuivamiseks. Selleks, et võtta hoiukarbist vaid vajalik komplekt töövahendeid, ära pane kõiki instrumente/vahendeid ühte karpi, vaid jaga kliendile vajalik arv viile, poleere ja küüneharju eraldi karpidesse. Enne kui asetad ja / tooted uuesti karpi, puhasta lapiga eelnevalt karbi sisu.
töövahendi pakendist või karbist välja võtmisel võib selguda, et seda polnudki vaja kasutada. Tegemist on ikkagi juba “” vahendiga, mida tuleb uuesti või . Vahendid, mis kukuvad põrandale või puutuvad kokku instrumentidega või tööpinnaga, ei ole enam samuti . Kauaks seisma jäänud või töö käigus tolmuga kattunud vahendid kuuluvad ka .