Categories
GEELLAKK Sissejuhatus

Mis on geellakk?

Ikka veel võib kohata mõtteviisi, et geellakk on midagi sarnast küünelakiga ning kunstküünte ja geellaki vahel puudub igasugune seos. Tõde on kuskil vahepeal. Geellakkimise ja küünelakiga lakkimise vahel on sarnane ehk see, et mõlemal juhul küüned “lakitakse”, mille tulemusel saavutatakse värviline küüs. Küünelakiga püsib parimal juhul lakk peal 3-5 päeva, geellaki püsivus on umbes 2-4 nädalat. Kui küünelakki võib kanda küüntele igaüks kodus ise ja ilma suuremate kahjustusteta seda ka ise eemaldada, siis geellakiga on olukord keerulisem. Kuigi poodides on müügil geellaki komplekte koduseks kasutamiseks, on ilma baasteadmisteta praktiliselt võimatu ohutult küüsi geellakkida ning geellakki eemaldada.

Loomuliku ilu pooldajad küll naudivad geellakki võimalusi ja püsivust, aga usuvad, et tegu pole geelküüntega, vaid nende oma naturaalne küüs on lihtsalt kaetud geellakiga. Illusioon naturaalsusest tuleb kõrvale heita. Peab tunnistama, et tegemist on geeliga ehk geelküünte ühe variandiga, mis vajab kuivamiseks UV-valgust.

Geellakkimise tehnoloogia ja tooted on viimaste aastate jooksul meeletu kiirusega arenenud ja järjest enam on hägustumas piir geelküünte (kunstküünte) ja geellaki vahel. Samuti on muutunud terminoloogia ja suhtumine kunstküüntesse. Nende paigaldamist ei võeta enam kui tervist kahjustavat iluprotseduuri.

Eestis tuli mõiste “kunstküüned” kasutusele umbes 25 aastat tagasi, mil paigaldati esimesed kunstküüned kangasküünte tehnoloogiaga. Kuna küünte pikendamise tehnoloogia nägi ette plastikust tippide kleepimist naturaalsetele küüntele, siis seostati plastiktippe otseselt kunstküüntega. Mõned aastad hiljem alustati Eestis ka geelitehnoloogia ja akrüültehnoloogiaga. Küüned pikendati kõigepealt plastiktippidega ja kaeti siis kas kanga ja liimi, geeli või akrüüliga. Umbes 10 aastat hiljem, tehnoloogia arenedes, hakati küüsi pikendama šabloonidega. Paralleelselt tehnoloogia arenguga arenesid ka tooted. Nii ongi geellaki areng jõudnud tasemele, mis võimaldab küüsi katta, pikendada, muuta ja parandada küüne esteetilist välimust. Geellakki püsivus on saanud nii heaks, et need püsivad peal võrdselt teiste kunstküünte tehnoloogiatega 3-4 nädalat ja vajavad hooldamist umbes korra kuus (see on individuaalne ja oleneb inimese küünekasvust).

Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud geellaki hooldamise ja eemaldamise tehnikad. Kui geellakkimise algusaastatel peeti loomulikuks geellaki eemaldamist atsetooniga, siis tänapäeval on eelistatuim eemaldamise viis käsi- või elektriviili abil laki maha viilimine. Heaks geellakiks peeti lakki, mida oli atsetooniga lihtne küünelt eemaldada. Tasakaalu hästi püsiva ja hõlpsalt eemaldatava geeli vahel oli raske leida.

Täna peetakse kvaliteetseks hea püsivusega geelitooteid. Hooldamise tehnoloogia sarnaneb geelküünte omaga. Küünel kinni olevat geeli ei eemaldata, sest ükskõik kui ettevaatlikult me geelikihti leotades püüame eemaldada, ei õnnestu vältida teatud määral naturaalse küüne kaasa võtmist. Sellise meetodiga muutusid küüned järjest õhemaks ja vähenes geellaki püsivus küünel. Algselt püsis geellakk küüntel hästi, aga pärast neljandat hooldust enam ei püsinud. Atsetooniga leotamine kuivatab naturaalse küün, küüs läheb hapraks ning pidev geelijääkide eemaldamine muudab küüne õhukeseks.  Tervel ja tugeval küünel püsivad alati materjalid paremini.

Tänaseks on eri tootesarjade ja brändide geellakkimise võimalused väga erinevad. Püsivus on muutunud sarnaseks geelküüntega, kahe tehnoloogia piirid on hägustunud veel mitmeski aspektis. Näiteks geellakiga saab kunstküünte geelitehnoloogiaha sarnaselt naturaalset küünt teatud määral pikendada.

Ka geellakidel on kasutusel väga erinvaid tehnoloogiaid, palju sõltub kasutatavast brändist. Olemas on geellakke, mis ei vaja üldse aluslakki. Geellakk on kolm ühes (alus, värv ja kate) ning purgis olev värviline lakk sisaldab endas nii baas, värv- kui pealislakki. Eksisteerivad ka geellaki sarjad, mis ei vaja kattelakki (kaks ühes). Küüned kaetakse baasgeeliga ning seejärel värvilise geeliga, mis sisaldab juba läiget ning täiendavalt kattegeeli ei olegi vaja.

Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud geellakkide sarjades sarnaselt ehitusgeelidele camouflage ehk peite võimalused. Toonitud geellakid, mis on juba ise paksema konsistentsiga, ei vaja täiendavalt baasgeeli. Enamasti on nende viskoossus selline, mis võimaldavad muuta küüne kuju ja isegi küünt pikendada. Toonitud geelidega saadakse ühtlase tooniga tervet naturaalset küünt meenutav geelipind või ka prantsuse maniküür.

Klassikaline geellaki tehnika näeb ette üht kihti alusgeeli, kahte kihti värvi ja ühte kihti pealisgeeli. Kõik on nüüd brändist sõltuv. Tähtis on läbida enne brändiga tööle hakkamist brändi tootekoolitus. Tuleb täpselt selgeks teha kuidas antud brändi tooteid kombineerida, mida ja mis järjekorras kasutada, mitu kihti tuleb geellakki panna, ja kas viimaselt kihilt tuleb kleepuv kiht eemaldada või mitte. Võib juhtuda, et ühe sarja geellakk vajab kindlasti krunti (primerit või bonderit), aga teise sarja alusgeel ei pruugi seda vajada. Teadmatult tegutsedes võivad tekkida ootamatud tagajärjed. Sepärast ei ole ka vimalik anda üheseid juhiseid ja kindlat tööjärjekorda.  

Siiski on teatud reeglid või tehnikad, mis kehtivad alati ühtmoodi. Lähtudes naturaalse küüne anatoomiast tuleb ühtmoodi kinni pidada küüne ettevalmistamisest. Peab teadma oskamatusest tingitud ohte, tundma geellaki eemaldamise reegleid ja orienteeruma geellakitud küünte hooldamise erinevates võimalustes. Lisaks tuleb teada tervisekaitsenõudeid ja üldiseid hügieenireegleid, alates isiklikust hügieenist kuni instrumentide ja salongi hügieeni tervikreegliteni. Eksperimenteerimisel või koolitamata amatööri poolt ette võetul võivad olla kurvad tagajärjed.

Angela Anton ja Ilona Lukšys

Categories
GEELLAKK HÜGIEEN

HÜGIEEN

Hügieenil on oluline roll, sest sellel on otsene seos inimeste tervisega. Haigused saavad levida kui iluteenindaja ei täida hügieeninõudeid või kui salongis on halvasti korraldatud ebapiisav hügieen. Ruumide korrapärane puhastamine on nii töötaja kui ka kliendi tervise ja heaolu seisukohalt väga oluline. Salongi suur külastatavus suurendab nakkushaiguste leviku riski. Salongis algab kõik üldisest puhtusest ja hästi koostatud hügieeniplaanist.

WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni) definitsiooni järgi mõeldakse hügieeni all teatud tegevusi ja tavasid, mis aitavad kaasa inimese tervise säilitamisele ja nakkushaiguste leviku vältimisele.

Nendeks tegevusteks on näiteks:

  • enda eest hoolitsemine
  • ümbritseva (töö)keskkonna puhtus
  • kasutatavate töövahendite puhtus
  • kätehügieen
  • kvaliteetse vee kasutamine
  • kanalisatsiooni olemasolu jms.

Halvast hügieenist annavad märku:

  • määrdunud TÖÖRIIDED
  • määrdunud TÖÖVAHENDID ja PUDELID, PURGID, PINTSLID, HARJAD jne
  • määrdunud MÖÖBEL ja SEADMED jne
  • määrdunud PÕRANDAD, UKSED, VALAMUD, SEGISTID, PEEGLID jne
  • leviv ebameeldiv hais, mida põhjustab puudulik ventilatsioon või kanalisatsioon
  • ruumides esineb hallitust
  • wc on räpane
  • puuduvad nõuetekohased pesemis-, desinfitseerimis- ja steriliseerimisvahendid
  • salongi üldmulje on silmnähtavalt räpane
  • aknad on pesemata
  • prügi on prügikastidesse kuhjunud või ajab üle ääre, prügikastid on silmnähtavalt räpased

Kui klient astub salongi sisse, märkab ta kohe kas salong on visuaalselt puhas. See annab kogu info hügieeni kohta salongis.

KORDAMISEKS
Categories
GEELLAKK HÜGIEEN PERSONALI HÜGIEEN

1.1 PERSONALI HÜGIEEN

Personali hügieen põhineb isiklikul hügieenil ja isiklikel tööalastel hügieeniharjumustel.

Isikliku hügieeni moodustavad:

  • kehahügieen
  • kätehügieen
  • hammaste hooldus
  • rõivastus ja jalatsid

KEHAHÜGIEEN – keha puhtuse eest hoolitsemine. Lubamatud on rasvased juuksed, higirandid, puudulik suuhügieen, higilõhn, suitsulõhn.

KÄTEHÜGIEEN – käte pesemine, kuivatamine, antiseptika ja hooldamine. Väga oluline on käte ja küünealuste puhtus. Pesemata käte korral elab küüne all umbes 5 miljonit, sõrmuse all umbes 500 miljonit ja küünevallipõletiku puhul aga rohkem kui 5 miljardit mikroorganismi.

Käsi tuleks kindlasti pesta:

  • siis kui need on silmnähtavalt mustad/määrdunud
  • alati pärast wc kasutamist
  • alati pärast nina nuuskamist, aevastamist, köhimist
  • pärast suitsetamist
  • pärast õuest tuppa astumist
  • enne toidu valmistamist

Antiseptika tuleb teha enne igat klienti ja enne kinnastamist. Pärast klienti tuleb teostada pesemine või antiseptika.  

KÄTE KUIVATAMINE – kiire õhuvooluga käte kuivatusmasinaid peetakse ebahügieenilisteks, neis puhub õhk kuni umbes 700 km/h. See paiskab mikroobid ja viirused ruumis kuni 3 meetri ulatuses laiali.

Kindlasti on keelatud kasutada riidest käterätte. Võib kasutad juhul kui rätikuid on palju ja iga kuivatamise järel pannakse kasutatud rätik pesukorvi.

Kõige turvalisem on kasutada paberrätikuid. Valides rätikut võiks see olla keskmisest suurema imamisvõimega. Nii on võimalus säästa ja kasutada kolme paberi asemel üht või kaht. Paber võiks olla pehme, et mitte kahjustada õrna käenahka.

ANTISEPTIKA – tehakse alati ainult kuivadele kätele. Kindlasti tuleb antiseptikumi valimisel jälgida, et tegemist oleks registreeritud biotsiidiga. Antiseptikumid on väga erinevad. Käte antiseptikumidele on lisatud käsi hooldavaid komponente.

HOOLDAMINE – selleks, et käed oleksid kaitstud tiheda pesemise ja antiseptika eest, on vaja neid koheselt kaitsma hakata. Nii välditakse naha kuivamist ja naha kaitsebarjääri vähenemist. Ainult terve ja korras nahk pakub kaitset haigusetekitajate eest ja hoiab ära allergiate tekkimise. Spetsiaalsed glütseriini ja teisi nahka toetavaid aineid sisaldavad kaitsekreemid tekitavad nahale kaitsebarjääri ja kaitsevad käsi väliste ärritajate eest.

RIIETUS –  tööriided tuleb hoida teistest riietest eraldi. Neid tuleb pesta ja vahetada kohe peale määrdumist. Täiendavalt on vaja kanda tööriiete peal kaitseriideid või isikukaitsevahendeid. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriided (kitlid, põlled, kindad jne) tuleb kohe peale kasutamist ära visata. Vahetusjalatseid ei kasutata väljaspool salongi. Ei tohi kanda suuri ehteid ega käekelli. Sõrmuste all on mikroorganisme palju rohkem.

Enne salongi tööle asumist tuleb vastavalt „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ §13 läbida tervisekontroll.

Teenindajal peab olema TERVISETÕEND, teenindaja peab olema kontrollitud nakkuskhaiguste suhtes.

Klienditeenindaja ja klient peavad olema terved, sest haigena kanduvad haigusetekitajad edasi. Need võivad kanduda tööpinnale ja töövahenditele ning ollla potentsiaalsed haiguselevitajad kolleegidele või klientidele. Haigussümptomitest peab olema vaba vähemalt 48 tundi.

KORDAMISEKS
Categories
GEELLAKK HÜGIEEN TÖÖ – JA ISIKUKAITSEVAHENDID

1.2 TÖÖ – JA ISIKUKAITSEVAHENDID

Töö- ja isikukaitsevahendeid kasutades kaitseme ennekõike ennast bioloogiliste ja keemiliste ohutegurite eest.

  • tööriietus (ühekordsed kitlid, põlled, kilekäised, mütsid)
  • tööjalatsid
  • kaitsekindad NB! Kindaid ei desinfitseerita!
  • kaitseprillid, kaitsemask, näokaitse, visiir
Categories
GEELLAKK HÜGIEEN HÜGIEENINÕUDED TÖÖVAHENDITELE JA TÖÖPINDADELE 6

HÜGIEENINÕUDED TÖÖVAHENDITELE JA TÖÖPINDADELE

Töövahendite ja -pindade puhastamise ja desinfitseerimise eesmärk on eemaldada ning hävitada nii palju patogeenseid mikroorganisme ja erinevaid viiruseid kui võimalik. Selleks kasutatakse spetsiaalseid desinfektsioonivahendeid.

Dekontaminatsioon hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Eesmärk on mikroorganismide hävitamine esemetelt, muutes nende kasutamise ohutuks nii kliendile kui ka endale.

Puhastamine – tööpinna ja töövahendi puhastamise teel eemaldatakse pinnalt ja vahenditelt silmnähtav mustus, orgaaniline materjal (veri, mäda, surnud naharakud jt) ning suurem osa mikroorganismidest.

Ükskõik kui palju erinevaid mikroobe puhastataval pinnal või vahendil leidub, on võimalik puhastamise teel mikroobide arvukust vähendada. Mikroobide täielik eemaldamine pelgalt puhastamise teel ei ole võimalik.

Töö käigus tekkinud määrdunud instrumendid või töövahendid asetatakse kaanega nõusse kuni pesemiseni. Pesemisel eemaldatakse lahtine mustus harjates, kasutatakse vedelseepi või muud puhastusvahendit. Kui orgaaniline mustus jääb töövahenditelt eemaldamata, loob see kaitsva kihi mikroobidele. Desinfitseerimisaine ei pruugi olla enam nii tõhus.

Instrumentide puhastamiseks on kõige mugavam kasutada ultrahelivanne, mille puhul on oluline teada, et ultrahelivann ei steriliseeri. Pärast seadme kasutamist tuleb puhtaks pesta ja desinfitseerida ka ultrahelivanni kamber.

Pärast puhastamist/pesemist tuleb töövahendid ja instrumendid korralikult paberkäterätikuga kuivatada. Kindlasti ei tohi jätta töövahendeid õhu kätte kuivama. Töövahendeid õhu käes kuivatades toimub õhu kaudu saastumine. Lisaks on märg pind soodne kasvukeskkond õhu kaudu levivate mikroobide paljunemiseks.

Desinfitseerimine (99%)

Eesmärgiks on hävitada elututelt objektidelt (töövahenditelt, tööpindadelt) enamus mikroorganisme. Paraku võivad teatud bakterid oma eluvõime säilitada (mükobakterid, seened, eosed, spoorid ja mõned viirused). Desinfitseeriva toime saavutamiseks on kasutatakse kas kõrget temperatuuri ja/või keemilisi vahendeid. Olemas on keemilisi desinfektsioonivahendeid, mis omavad nii puhastavat kui desinfitseerivat toimet, eelnev pesemine/puhastamine ja kuivatamine ei ole vajalik.

Pinnadesinfektsioonis on kõige kiirema toimega alkoholi baasil desinfektsioonivahendid. Tuleb jälgida kas neil on ka puhastavad omadused, vastasel juhul on vaja kõik pinnad eelnevalt lahtisest mustusest ja eritistest puhastada. Alkoholil endal puuduvad puhastavad omadused, musta pinna korral ei saavutata soovitud desinfitseerimistoimet.

Kõik pinnad ei talu alkoholiga puhastamist. Kehtib reegel, et alkoholi taluvad kõvad pinnad võib desinfitseerida alkoholi sisaldava vahendiga. Alkoholi baasil desinfektsioonivahendid on kõige kiirema toimega. Pehmed pinnad (plastik, nahk, kumm, puit) tuleks desinfitseerida alkoholivaba vahendiga.

Pärast igat klienti tuleb kliendiga otseses kokkupuutes olnud pinnad desinfitseerida. See tähendab, et põrandat või kraanikaussi ei ole vaja pesta peale iga klienti. Nende pesemise või desinfitseerimise sagedus sõltub klientide hulgast ning aastaajast. Igapäevaselt sobib orgaanilist mustust eemaldava pesuainega pesemine.

Steriliseerimine

Töövahendite steriliseerimine on vajalik siis, kui risk nakatuda haigustekitajaga on suur, nt haigustekitajad võivad sattuda töövahendilt kliendi nahale või limaskestale või kui protseduuri ajal läbistavad tööriistadena kasutatavad lõike- ja torkevahendid kliendi nahka või limaskesta (nt küünelõikurid, pediküüritangid, küünenahatangid, küünekäärid, küünenahakäärid, metallviilid, küünenaha lükkajad, küünespaatlid, skalpellid, näpitsad, nõelad jne)

Ilu- ja isikuteeninduses on steriliseeriva toime saavutamiseks kasutusel järgmised võimalused:

Kuulsterilisaatorit kasutatakse metallist töövahendite jaoks. Kvarts-, metall- või klaaskuulikeste vahel olev 200-250 kraadine temperatuur tagab steriliseerimise mõne sekundiga.

NB! Terviseameti peaspetsialist O. Gurjanova (2018) poolt kirjutatud juhendis on kirjutatud, et “klaaskuulsterilisaatoreid peetakse ebaefektiivseks, kõrge riskiga instrumentide steriliseerimiseks soovitatakse iluteeninduses klaaskuulsterilisaatoreid mitte kasutada”.

Põhjus on selles, et aparaat on väike ja mahutab vähe. Instrumendid ei mahu üleni aparaati sisse, kuid seadet ei tohi instrumentidega täis kuhjata. Samuti ei mahu sterilisaatorisse käepidemeid, välja jäädes tegelikult sterilisatsioon ei toimui.

Kuumaõhusterilisaatori kasutamine – mahutavuselt on see palju suurem kui kuulsterilisaator, võimaldab kõik instrumendid täispikkuses seadmesse asetada. Selles saab steriliseerida ainult metallist instrumente, puidust käepidemega instrumente või plastikust küüneharju aparaati panna ei tohi. Need lähevad külmsterilisatsiooni lahusesse.

Olenemata sterilisaatorist on alat vajai instrumendid eelnevalt korralikult puhastada ja desinfitseerida ning seejärel kuivatada. Alles siis võib alustada steriliseerimisega.

Pesemata või puhastamata vahendi steriliseerimisel tekib töövahendite pinnale kõrbekiht, mis loob mikroobidele kaitsekihi kuumuse vastu.

Keemiline sterilisatsioon – tihti on kasutusel kõrgeid temperatuure mittetaluvatest materjalidest töövahendeid (nt kumm, plastik, puit, liivapaber). Need vahendid ei läbista küll nahka, aga on otseselt risk, et nad puutuvad kokku vereg või seeneeostega. Selliste töövahendite sterilisatsiooniks on võimalik kasutada keemilist meetodit ehk külmsterilisatsiooni. Peale külmsterilisatsiooni on vaja töövahendid korralikult loputada ja kuivatada.

Oluline on ka töövahendite õige hoiustamine. Tõõvahendeid ei tohi jätta lauale või riiulile õhu kätte kuivama. Töövahendid on vaja kuivatada ja asetada suletud karpi, kus on olemas teatud õhuava töövahendite järelkuivamiseks. Selleks, et võtta hoiukarbist vaid vajalik komplekt töövahendeid, ära pane kõiki instrumente/vahendeid ühte karpi, vaid jaga kliendile vajalik arv viile, poleere ja küüneharju eraldi karpidesse. Enne kui asetad puhastatud ja desinfitseeritud/steriliseeritud tooted uuesti karpi, puhasta desinfitseeriva lapiga eelnevalt karbi sisu.

NB! Steriliseeritud töövahendi pakendist või karbist välja võtmisel võib selguda, et seda polnudki vaja kasutada. Tegemist on ikkagi juba “musta” vahendiga, mida tuleb uuesti desinfitseerida või steriliseerida. Vahendid, mis kukuvad põrandale või puutuvad kokku mittesteriilsete instrumentidega või tööpinnaga, ei ole enam samuti steriilsed. Kauaks seisma jäänud või töö käigus tolmuga kattunud vahendid kuuluvad ka steriliseerimisele.

Soovitav on omada piisavalt tööriistakomplekte, et ei peaks tööaega kulutama klientide vahel töövahendite desinfitseerimiseks. Päeva lõpus on mõistlik kõik töövahendid korraga puhastada, desinfitseerida või vajadusel steriliseerida.

KORDAMISEKS
Categories
GEELLAKK TÖÖVAHENDID

TÖÖVAHENDID

UV/LED-lamp – kõige olulisem töövahend, mida ei saa millegagi asendada.

Algselt oli kasutusel ainult UV-lamp, mille võimsused algasid alates 9W (ühe pirniga). Sellest piisas vaid õhemate geelikihtide kivistamiseks, mis omakorda pikendas teenuse ajakulu. Materjalid (värvid, camouflage geelid), mis sisaldasid palju pigmenti, vajasid kivistumiseks rohkem kui 9W. Tekkis vajadus suurema võimuse ja kiiremini kivistuvate UV-lampide järgi.

36W võimsuse ja nelja pirniga lampe hakkasid kasutama professionaalid, kes tegelesid kunstküüntega igapäevaselt. Keskmine materjali fikseerimisaeg 36W lambis on ca 10-15 sekundit ning materjali kivistumise aeg keskmiselt 2 minutit.

Kunstküünte materjale on aastatega täiendatud, need on läinud kvaliteetsemaks ja kasutajasõbralikumaks, aga ka kapriissemaks ning vajavad seetõttu intensiivsemat kivistumisaega.

Lampide arendus jõudis UV/LED-lampideni, mille kivistumise kiirus on kordades kiirem võrreldes esialgsete UV-lampidega. Fikseerimise aeg on umbes 5-10 s, kivistumise aeg 60-90 s. LED-lampide võimsused on samuti erinevad, enim kasutusel olevad on 36/48 W. UV/LED-lampide arendus on olnud väga kiire.

Tänapäeva LED-lambid on varustatud sensoritega, lülitavad ise lambi tööle. Uuematel lampidel saab muuta kivistumise intensiivsust, et vältida geelide kivistumisel tekkivat kuumatunnet ja tagada tundlikumale kliendile meeldiv teenus. Paljudel lampidel on ajalimiidi nupud: 10 s, 30 s, 60 s ja 99 s.

Olemas on hübriidlambid, millel on nii UV-lambi kui ka LED-lambi omadused. UV-lampidel on võimalus vahetada pirne (pirnide eluiga on teatud arv töötunde), LED-lampidel on pirnid sisse ehitatud ning kui geel enam hästi ei kivistu, peab soetama uue lambi. LED-lampide keskmine eluiga on kuni 50 000 töötundi.

ELEKTRIVIIL ja PUURIOTSIKUD.

Töökvaliteedi parandamiseks ja kiirendamiseks kasutatakse elektriviile. Kui algselt olid need pigem maniküüriks mõeldud (küünenahkade eemaldamine), siis järjest enam toodi elektriviili kasutamine ka tehnoloogiasse sisse. Näiteks on võimalik ainult elektriviiliga, mehhaanilist viili kasutamata, ära teha kogu kunstküünte hooldus. Elektriviilide abil saab teha väga pikaajalise tulemusega maniküüri, eemaldada kunstmaterjali, kasutada jalahooldus protseduuride juures ning kunstküünetehnikate juures tööd kiirendava abimehena.

Elektriviili valimisel tuleks kindlasti lähtuda töö spetsiifikast ja koormusest. Näiteks on oluline kas elektriviilide ehk küünefreeside sisse ja väljalülitamine toimub pöörete reguleerimise nupust või sisse-/väljalülitamise nupust. Eelistatakse aparaate millel on automaatne peatumine.Töö ajal keerdub aparaadiotsik kaitsekinda ümber võitekib muu takistus. Käepideme materjal, suurus ja kaal on ka olulised. Levinum käepideme materjal on roostevaba teras, mis tänu parajale raskusele püsib hästi käes, ega tekita töötamisel vibratsiooni. Plastikust käepideme miinusteks on kiire ülekuumenemine ning suurem vibratsioon, samuti on plastikust käepidemed suuremad ja ebamugavamad käes hoida, kästi väsib kiiremini. Käepideme muudab ohutumaks sellel olev lukustus, vastavalt kas ühe või topelt lukustusega. Käepideme kuju peaks olema töötava käe jaoks ergonoomiline, haare tugev ja stabiilne. Võimsamate aparaatide pöörlemiskiirus ulatub 40 000 pöördeni minutis, neid kasutatakse rohkem kunstmaterjalide eemaldamiseks.Piisab ka aparaatidest, mille pöörlemiskiirus on 25-35 000 pööret minutis. Pöörete arv ja pöördesuunad on aparaatidel reguleeritavad. Pöördesuundi on võimalik muuta kas pööramisnupue või vastava lülitiga.

Jalapedaal annab võimaluse alustada ja lõpetada tööd nii, et käepidet käest maha ei pea panema, reguleerimine käib pedaaliga. Jalapedaale on erinevaid. Osadel ei muutu pedaalile vajutades pöörete arv, pöörded pannakse eelnevalt paika. Teistel tehakse seda jalapedaaliga. Sellisel juhul peab jalapedaaliga töötamisel olema hea taju ja keskendumisvõime, kuna pöörete suuruseid reguleeritakse pedaalile vajutusega ning pöörete arv võib muutuda hetkega.

Pediküüris kasutatavate aparaatide hulgas on ka elektriviile, millel on sisseehitatud imur. See aktiveerub automaatselt seadmega töö alustamisel. Üldiselt on sellised elektiviilid liiga massiivsed ning hinnaklassilt kallid. Antud aparaatide imurid on siiski mõeldud pigem pediküüri tööks, kunstmaterjali tolm võib aparaati rikkuda.

Elektriviilide juurde kuuluvad erinevad otsikud ehk freesiotsikud. Elektriviiliga töötamisel tuleb kasuks selle heli kuulamise oskus. Kui freesiotsik käib mööda küüneplaati, siis kõla on helisev, kui mööda nahka, siis on heli tummisem või peaaegu helitu. Elektriviiliga töötamisel peab vältima tugevat survet ja tuleb valida õige pöörlemisekiirus vastavalt otsiku materjalile ning tööetapile. Aparaadi käepidemega töötatakse pigem “pikali” ehk kalde all, mitte püstises asendis.  

FREESIOTSIKUD ON ERINEVATEST MATERJALIDEST.

Enim kasutatavad materjalid on:

safiir – pöörlemise kiirus töös 10-15000 p/minkivilihv – töötamiskiirus 10-15000 p/minteemant – pöörlemiskiirus töös 10-15000 p/min
kõvasulam – pöörlemiskiirus töös 20-40000 p/minkeraamika – pöörlemiskiirus töös 20-40000 p/minsilikoon – pöörlemisekiirus töös 4000-6000 p/min
kangas – pöörlemisekiirus töös 10-15000 p/min

Safiirfreesid on teemantlihvist pehmemad ning sobivad naturaalsete küünte hoolduseks ning nahaserva tõstmiseks.

Kivilihv sobib küüneplaadi puhastamiseks sinna kogunenud nahast. Sobib samuti küüneplaadi matistamiseks enne geellakki.  Sellega saab ka küünenahka töödelda ja puhastada küünevagusi hüperkeratoosist.

Teemantlihviga saab töödelda küünepinda ning küünenahka üldisemalt.

Keraamilise ning kõvasulami otsikute eesmärk on analoogne, vahe on ainult materjalis. Keraamikal on kukkumisel ja kuumtöötlemisel suurem purunemisvõimalus. Mõlemat materjali kasutatakse üldiselt kunstmaterjali eemaldamiseks, silumiseks, varba serva alt puhastamiseks või pediküüris hüperkeratoosis naha töötlemiseks.

Freesil olev mustri tihedus ning läbitavus määravad ära selle kuumenemise taseme. Mustrid, mis jooksevad ühes suunas ning ei ristu üksteisega, ei tekita nii kiiresti kuumatunnet küünel. Üksteisega risti paiknevad mustrid tekitavad rohkem kuumatunnet. Ristipidi mustrites ei saa õhk tsirkuleerida ega jahutada freesiotsikut ning tänu sellele on sellise mustriga otsikud suurema kuumenemise riskiga.

Silikoonotsikuid kasutatakse küünenaha lihvimiseks või poleerimiseks, et eemaldada viimased surnud naharakud ning muuta küüneümbrus esteetilisemaks.

Kangasfreesidel on hea ligipääs kõrgemate küünevallide juurde üleliigse tolmu ja mustuse eemaldamiseks.

Tuleb jälgida ka freeside suuruseid, mida suurem otsik, seda madalam kiirus.

Freesiotsikuid eristatakse ka nende tüüpide järgi:
TERAVAD: ohtlikud tänu oma teravale tipule. Sellise otsikuga töötatakse lamedama poolega, otsiku külje, mitte otsaga, et kogemata mitte vigastaks kliendi nahka. Teravatipulise freesiga saab avada küljevalle ja neid edukalt puhastada hüperkeratoosist või ka küünekidadest. Teravatipulise freesiga saab avada või eraldada nahka, näiteks külgmisi valle või tõsta kutiikulat. Samuti avavad nad hästi kannalõhesid või teisi mõrasid.
LAMEDAD: ära lõigatud otsaga koonus või tagurpidi koonus. Sellel otsikul töötavad kõik küljed. Küljed ja otsad lõikavad ja  lihvivad servad. Ideaalsed kasutamiseks külgmistel vallidel, küünekuju andmisel või kidade lõikamisel.
ÜMARAD : nende peamine eesmärk on küünenahkade ja küünevallide lihvimine ning surnud naharakkude eemaldamine.
Freesiotsikuid saab eristada ka nende värvi järgi.
  • MUST – super kare
  • ROHELINE – kare (pediküür)
  • SININE või ILMA JOONETA – keskmine karedus (pediküür + maniküür)
  • PUNANE – pehme (maniküür)
  • KOLLANE – väga pehme (ravimaniküür)

Kvaliteetseimate otsikute tootjateks peetakse Saksamaad, järgneb Venemaa (eliit klass) ja Valgevene.

Küünenahatangid

Kvaliteetseteks küünenahatangideks peetakse roostevabast terasest tange, mis kannatavad erinevaid sterilisatsiooni võimalusi. Tera pikkus võib varieeruda

3-12 mm, vastavalt tehniku harjumusele ja tööspetsiifikale. Inimestel käelabade suurusest lähtuvalt toodetakse erineva haardega tange. Mõnel firmal on tangid juba teritatud, teistel aga peab peale ostmist esimese asjana teritama. Ise teritada pole soovituslik, kuna tangide õige teritamine on väga spetsiifiline, et säilitada nende töövõime.

Teravateks tangideks peetakse tange, mis lõikamisel ei rebi nahka, vaid lõikavad nagu „sulavõid“. Vältida tuleb tangide maha kukkumist, võivad muutuda kasutuskõlbmatuteks. Hoiustamisel tuleb jälgida, et terad ei puutuks kokku teiste tangidega teradega lõikepinna vigastuste vältimiseks. Kasutada tuleks  silikoonist terakaitsmeid.

Küünenahalükkajad

Igal materjalil on omad eelised ja miinused. Osadel materjalidel on servad teravamad, teistel aga juba karestatud. Kare pind aitab küüneplaati ka õhukesest läbipaistvast nahast puhastada. Klaasist lükkajate servad on küll teravad, kuid materjal ei ole kukkumisele vastupidav. Silikoonist lükkajaid on küünele kõige ohutumad. Roostevaba terasest nahalükkajad on kõige populaarsemad just nende keskmise serva teravuse ja vastupidavuse poolest, neid saab korduvkasutada.

KÄÄRID.

Erinevad käärid on mõeldud küünenahkade lõikamiseks ja küünte lõikamiseks. Kääre eristatakse lõiketera pikkuse ja paksuse poolest. Küünenahakäärid on mõeldud ainult nahaserva lõikamiseks. Lõiketera on üldiselt peenike, kerge kumerusega, tera pikkus on 20-23 mm. Kääride üldine keskmine pikkus on 100-120 mm.

Küünekäärid on paksema ja sirgema lõiketeraga. Kääre valmistatakse kõrgkvaliteetsest roostevabast terasest, see kannatab kõiki steriliseerimis- meetodeid. Eksisteerivad nii parema kui ka vasakukäelistel käärid, nende tera asetus on ka erinev.

Viilid

Viilid on küünetehniku jaoks üks olulisim tööriist. Küüneviilide vastupidavuse määrab ära materjal. Tegemist võib olla puidust alusel viiliga, metallalusele kleebitavate viilidega või mõne muu materjaliga.

Seni olid kõige levinumad viilid vahtkummist sisu ja peale pandud abrasiivmaterjaliga. Viili tootjast oleneb kui hästi on liimitud või pihustatud abrasiiv- materjal viilile. Osad viilid taluvad hästi keemilist sterilisatsiooni. Uuematel viilidel on abrasiivmaterjali asemel plastmassi segu, mis on liimitud viilile ja tundub nagu abrasiiv.

Puidust alusel viilid on enamasti ühekordseks kasutamiseks, kuna nende desinfitseerimine ja steriliseerimine on raskendatud tänu puidule, mis imab endasse niiskust ning pundub, muutes sellega viili kuju. Metallalusele kleebitavate viilide eeliseks on nende hügieen, kleebitav osa eemaldatakse ning visatakse ära peale igat klienti. Metallist alust on võimalik steriliseerida nii kuumaõhukapis kui ka keemilises sterilisatsioonis. Ka teistest materjalidest viile on võimalik keemiliselt steriliseerida. Üldiselt kannatavad enamus viile just keemilist steriliseerimist.

Viilid jaotatakse nende karedusastme järgi 80-280 grit. Grit on viilide karedusastme mõõdik. Mida suurem on viilide grit-number, seda pehmem on viil.

  • 80-100 grit  – akrüülmaterjal
  • 100- 180 – polüakrüül ja geel
  • 180-280 – naturaalne küüs
POLEERID

Poleeri kasutatakse naturaalse küüne ettevalmistamisel enne kunstmaterjali kandmist või juba kunstmaterjali lõppviimistlemisel, andes sellele viimase sileda lihvi enne värvi või disaini teostamist. Poleerid on üldiselt materjalist, mida saab hõlpsasti pesta ja leotada. Kuju poolest on enimlevinud poleerplokid ning poolkuu sarnased poleerid, mis on ergonoomilisemad.

Poleere jaotatakse nende karedusastme järgi:

  • 80-100 grit – kare
  • 150-180 grit – keskmine karedus
  • 240-280 grit – pehme
  • 3000-6000 grit – kõrgläike poleer
PINTSLID

Küünetehnikute tööd ei ole suuremalt jaolt teostatavad ilma pintslita. Pintslite valikul tuleks mõelda selle kasutuse üle. Geelimaterjaliga töötamisel tuleks valida sünteetilistest karvadest pintslid, kuna geelidega töötamisel on need vastupidavamad. Akrüüli ning akvarelliga töötamisel kasutatakse naturaalsest karvadest pintsleid, populaarseimad on sooblikarvadest pintslid. Naturaalsetest karvadest pintslid hoiavad hästi niiskust ning tänu sellele on nendega hea tööd teha. Pintslite varred on enamasti kas akrüülist, puidust või metallist. Erinevad tehnoloogiad vajavad erineva jäikusega pintsleid. Kui tööd tehakse vedelama geeliga, sobib pehmema karvaga pintsel, kui aga jäigaga ning purgist raskesti kättesaadava materjaliga, siis pigem tugevama karvaga pintsel. Pintslite kujud on erinevad, sõltuvad kasutaja harjumusest ja mugavusest ning tööfaasist.

Küünekunstis peente joonte tegemisel kasutatakse peenikesi pikemaid pintsleid, mis tagavad ilusa pika joone või krussi meisterdamise.

Akrüülmaterjaliga töötamisel kasutatakse naturaalsetest karvadest rebase saba meenutavaid pintsleid. Geeliga töötamisel kasutatakse enamasti kandilise või poolümara otsaga sünteetilistest karvadest pintsleid. Pintsleid tuleks puhastada vastava spetsiaalse ainega, et pikendada nende eluiga. Samuti tuleb neid hoida päikesevalguse eest peidus, et nad ei muutuks kõvaks (ei polümeriseeruks) ja kasutuskõlbmatuks. UV-lambi valgus ei tohi sattuda pintslile, geel pintsli sees kuivab ja pintslit ei saa enam kasutada. Pintsleid ei pea steriliseerima.

KÜÜNEHARJAD

Küüneharjadega eemaldavad tehnikud küüntelt üleliigse tolmu, et liikuda edasi protseduuri järgmisse etappi. Paljud kasutavad pehmemaid ning tihedate karvadega harju (sarnased puudriharjale), et kliendil oleks pehme ja mõnus tunne, kuid selliste harjade desinfitseerimine ja steriliseerimine on raskendatud pika kuivamisaja tõttu. Hea oleks kasutada veidi jäigema karvaga harjakesi, mis ei ole väga tihedad. Nende puhastamine on lihtsam ning kuivamisaeg kordades lühem. Parim võimalus harjade puhastamiseks on UH-vann.

Šabloonid

Šabloonid on küünetehnikute suured abimehed, et pikendada naturaalse küüneplaadi vabaserva. Küünevormid on saadaval kas paberist või plastikust. Plastiku eeliseks on selle painduvus ning vastupidavus lahti ja kinnikleepimisel. Paberist šabloonide eeliseks on vormi hoidmine. Tänapäeva šabloonidel on peale joonistatud mõõdikud ehk jooned, mis aitavad tehnikut kunstmaterjali kandmisel, et kõik küüned saaksid ühepikkused ning küljed oleksid õigel kõrgusel.

Küünepaber

Küünepaber on ristküliku kujuline salvrätik, mille abil puhastatakse küüneplaadilt üleliigne tolm, mustus ja materjal. Küünepaberid võiksid olla kiuvabad ning hea niiskusimavusega, et tööd lihtsustada . Kiulised küünepaberid võivad olla küll vastupidavamad paberist salvrättidest, kuid nendega töötamisel võivad kiud tekitada suurt tüli. Parem on kasutada paberist ehk tselluloosist või marlist tehtuid, kuna need ei aja kiude, mis võiksid jääda geeli või pintsli külge.

Joonised: Tvyx ja Dreamstime 3D: Tvyx ja Sketchfab Foto: Tvynx

Categories
GEELLAKK MATERJALID

MATERJALID

Video ja fotod: Tvyx ja Canva

Categories
GEELLAKK NATURAALSE KÜÜNE ETTEVALMISTAMINE

NATURAALSETE KÜÜNTE ETTEVALMISTAMINE

Naturaalsete küünte seisukord mängib siin väga olulist rolli. Küüneplaadid võivad inimestel erineda nii paksuse, pikkuse kui niiskuse poolest. Lisanduvad kliendi enda soovid, kuidas naturaalse küünega tegutsetakse. Oluline on teada kas on mehhaanilisi kahjustusi, allergiaid jne.

Küünenärijate oma küüntele on küünte paigaldamine tehniku jaoks  alati väga suur väljakutse. Kui leitakse sobiv geel, suudab kogenud tehnik imet teha. Geellakiga kaetud küüsi on raske närida.

Lisaks närimisele võivad küüntel olla kliendi enda poolt tekitatud jõulise maniküüri tulemused: jooned, valesti viilitud küüned, kihistuvad küüned ja küünevalli põletik.

Mida tugevamad ja tervemad on naturaalsed küüned, seda paremini püsivad tooted ja kaunim on tulemus. Naturaalne küüs on nagu „teemant“, mida tuleb kohelda äärmise ettevaatlikkusega.

Video: Tvyx ja Canva

Categories
1.1 Antiseptika

1.1 Antiseptika

Kogu protseduuri ettevalmistus algab käte antiseptikaga. Antiseptikume on väga erinevaid. Need jagunevad käte ja naha antiseptikumideks. Reeglina on käte antiseptika mõeldud klienditeenindajale ja naha antiseptika pigem enne protseduuri kliendi kätele või jalgadele.

Käte antiseptikumid võivad erineda alkoholi sisalduse, toimeainete ja tekstuuri poolest. Need võivad olla vedelad või geeljad. Kõik käte antiseptikumid sisaldavad käsi hooldavaid komponente.

Geeli eelis on see, et see ei valgu kätelt nii kiiresti maha ja ei aurustu nahal ennem kui toimeaeg ette näeb. Küll aga võib antiseptikumis olev glütseriin või muu käsi hooldav toimeaine saada takistuseks geellaki püsimisel.

Viskoossuse või kliendi vale hõõrdetehnika tõttu võib antiseptikum nahal ebaühtlaselt jaotuda ja protseduuri käigus töödeldavad kohad võivad jääda antiseptikumiga töötlemata. Soovitatakse kasutada naha antiseptikat pihustiga pudelist, see annab võimaluse pihustada ka küünevallidele.

Kahjuks on ka siin omad miinused, pihustatav alkohol võib osutada ohtlikuks klienditeenindaja hingamisteedele ja loomulikult ei ole ka kliendi jaoks meeldiv ja kasulik selle sissehingamine. Olemas on vedelal kujul antiseptikume, mis valguvad kätel paremini laiali ja ei ole pihustiga pudelis.

Kui kätele on võimalus paluda kliendil hoolikalt kogu käsi antiseptikumiga (geeliga) töödelda, siis jalgade puhul peaksi valima pihustiga pudeli, et garanteerida antiseptikumi jõudmine kõige väiksemate varvaste vahele. Kasutatav antiseptikum peab olema kantud biotsiidiregistrisse, mis annab toote toimimisele garantii.

Erinevad geellakkide firmad on oma tootevalikusse lisanud antiseptikumide-laadseid tooteid. Need näevad väga glamuursed välja, aga paraku ei saa klientide teenindamisel nende toimes kindel olla. Sageli puuduvad koostisosades alkoholi nimetused ja kogused ning need ei ole registreeritud biotsiididena.

Video: Tvyx ja Canva

KORDAMISEKS
Categories
1.2 Küünevallid ja küünenahad GEELLAKK NATURAALSE KÜÜNE ETTEVALMISTAMINE

1.2 Küünevallid ja küünenahad

Kui geellakkide algusaastatel ei pööratud eriti tähelepanu küüne ettevalmistamisele, siis täna mängib see küüne püsimisel sama olulist rolli kui kõik teised etapid. Alguses piisas küünevalli tagasi lükkamisest, täna on küünenaha töötlemine aparaadiga täiesti eraldi oskus. Aparaadimaniküüri tulemusel on küünevallid puhtad, eemaldatud on kõik kuivad ja narmendavad nahad ning küünevall poleeritakse eriliselt pehmete puuriotsikutega.

Hästi töödeldud küünenahad püsivad kauem pehmed ja uusi narmendavaid nahaääri nii kiiresti enam ei teki. Küünevallide maksimumini puhastamine annab võimaluse panna geellakk võimalikult kaugele küünevalli äärde, et geeli väljakasv võimaldaks geellakki kanda varasema kahe nädala asemel vähemalt 3-4 nädalat, olenevalt muidugi ka küüne kasvu kiirusest.

Aparaadimaniküüril on veel üks eelis pretensioonikama küünetüübi korral. Nimelt kehtib geellaki tehnoloogias soovitus kanda geel võimalikult kuivale küüneplaadile. Aparaadimaniküüris ei puutu küüs kokku veega ja see tagab parema püsivuse.

Loomulikult jääb allesküünenahkade kuivalt töötlemiseks, aga ilma elektriviilita. Siin on abi erinevatest küünenaha pehmendajatest, mis kantakse küünenahale ja mis ei vaja maha pesemist ega leotamist. Pehmeid küünenahku on võimalik küüneplaati või küünevalli vigastamata teatud määral tagasi lükata ja üleliigne küüneplaadilt lahti lükatud küünenahk küünetangidega eemaldada.

Kolmas võimalus on märgmaniküür või spaamaniküür, koos leotamise-koorimise ja massaažiga. Käed saavad kaunilt hooldatud ja klassikalise küünelaki asemel on ka siin võimalus küüned geellakiga katta. Püsivus võib olla väga individuaalne. Kaasaegsed baasgeelid ja geellakisüsteemid ei ole nii kapriissed ja hoolika küüneplaadi kuivatamise korral ei pruugi püsivusega probleeme olla.

Mehhaanilise küünenaha tagasilükkamisel on võimalus kasutada erinevast materjalist ja erineva kujuga lükkajaid. Need võivad olla ühekordseks kasutamiseks mõeldud puidust pulgad (apelsinipuu, kask), mille kuju on enamasti ühelt poolt lõigatud serv ja teine ots sageli terav. Neid on ka lamedaotsalisi. Olemas on ka metallist ja klaasist erinevate kujudega.

Joonised: Tvyx ja Dreamstime 3D: Tvyx ja Sketchfab

KORDAMISEKS