Jalg jaguneb funktsionaalselt kolme ossa:
- tagaosa;
- keskosa;
- eesosa.
Liigesed moodustavad funktsionaalsed tervikud. Jala tagaosa liigutused toimuvad alumises hüppeliigeses: kandluu pöördumine – sissepoole ehk varus, kandluu pöördumine väljapoole ehk valgus
Jalaluud moodustavad tugeva, kuplitaolise võlvsüsteemi, mida jala 24 lühikest lihast, kõõlused, jalapõhja rasvapadi ja säärelihased toetavad. Nad annavad sellele ka elastsuse. Kui lihasejõudlus kahaneb, kalduvad pöiavõlvid lõtvuma, moonduvad ja neelavad vähem löögijõudu.
Kandluu on kõige suurem jalaluudest, sest see kannab pool koormusest.
Jala siseserva pikikaare moodustavad:
- kandluu
- lodiluu
- talbluu
- I jalapöialuu
Liigeseid on neli, kaar on vetruv ja funktsionaalne.
Jala välimise pikikaare moodustavad:
- kandluu
- kuupluu
- V pöialuu
Jala eesmine põikikaar moodustavad:
I – V jalapöialuud
Põikikaar lõpeb jalapöialuude distaalpeade moodustatud kaarega. Niimoodi jaguneb koormus ühtlaselt kogu jalale ja on kõigi pöialuude kanda. Suure varba koormus on kahekordne. Suur varvas on kõige tugevam ja omab kahte liigest. Jalapöialuud ei ole üksteisega pöialiigestes seotud, see võimaldab nende suure liikuvuse.
Seismise ajal on inimese jalaluud lukustunud jäigaks võlvsüsteemiks ülevalt tuleva keharaskuse ja alusest tõusva vastukoormuse mõjul. Kaarte kõrgus on individuaalne. Madalakaarelist jalga kutsutakse liiga sageli vajunud jalaks või lampjalaks (pes planus). Madal jalakaar on normaalne omadus kui kandluu on aluse suhtes otsesuunaline.
Joonised ja Foto: Tvyx ja Canva