Tendo, tendines ehk kõõlus, kõõlused
Tugev moodustis, mille abil skeletilihased kinnituvad luudele. Kõõlused ühendavad lihaseid luude ja ka teiste lihastega. Nad koosnevad tihedast sidekoest. Kui lihas kokku tõmbub, paneb kõõlus luu liigeses liikuma. Mõned kõõlused on laiad ja lamedad, enamik aga väädikujulised. Kätes ja jalgades on kõõlused pikad ning paiknevad libedates sünoviaaltuppedes, mis hõlbustavad nende libisemist sõrmede või varvaste painutamisel.
Vagina tendinum ehk kõõlusetupp
Kõõlust tupjalt ümbritsev kanal, mis hoiab kõõlust kindlas asendis, vähendab hõõrdumist selle liikumisel.
Vagina synovialis ehk sünoviaaltupp
Asetseb liigeste ümbruses, sisaldab liigesevõiet, hoiab ära hõõrdumist.
Retinaculum ehk sidemed, ligamendid
Kiulisest sidekoest riba, mis hoiab luid koos.
Achilleuse kõõlus
Sääremarja-kolmpealihase kolm osa ühinevad ja moodustavad sääre alumises osas inimese võimsama ja suurema kõõluse kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kandluuköbrule. Osa kannakõõluse kiude läheb üle tallaaponeuroosiks. Paraku on ta kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge.
Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud (tendiniit ja bursiit) ning rebestused. Kui jätkata näiteks treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on tagajärjeks üha suurema hulga mikrokiudude katkemine ning sellest tingitud valuline põletik. Kuna kõõluse verevarustus on sellistes tingimustes häiritud, siis toimub paranemine aeglaselt.
Foto: Tvyx ja Canva