Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Kindlat komppöia tekkepõhjust ei teata. Võimalikeks põhjusteks peetakse loote arengu- häiret, nabaväädi survet lootele, emaka või kasvajate survet ja kahjustavate kemikaalide toimet.
Haige pöid on vales asendis: püstpöid ehk laps toetub varvastele, jalatallad on pööratud teineteise poole, pöia eesmine osa on keskosale lähendatud ning esineb kõrge põikivõlv.
Vastavad muutused takistavad lapse normaalset arenemist, ta ei saa püsti tõusta ega kõndida.
Sümptomid ehk avaldumine
Tavaliselt on jala muutunud kuju äratuntav juba esimesel läbivaatusel. Kuna see muutus on luuline, siis ei saa jalga normaalsesse asendisse viia Kui komppöid on lapse ainukeseks haiguseks, siis teisi sümptoome ei ole. Valu see haigus ei põhjusta. Komppöiaga kaasneb sageli sääremarjalihaste kärbumine. Kõndimine on abitu, ebakindel, sest jalg toetab pöia välisservale või selgmisele pinnale.
On väga oluline, et haigus avastataks juba sünnitusmajas või esimestel elupäevadel.
Arstiravi võimalused:
- Kerge vormi korral asetatakse jalgadele korrigeerivad sidemed, et „harjutada“ pöida õigesse asendisse. Võib teha massaaži. Ravi kestab 2-3 nädalat, või kuni jalg paraneb.
- Sidemed on pehmest materjalist ja lapsevanemad saavad neid ise vahetada. Massaaž on vajalik säärelihaste tugevdamiseks ning liigessidemete venitamiseks.
- Keskmise ja raske vormi korral pannakse alates 1-2 elupäevast lapse jalad kipsi. Jala asendit korrigeeritakse ning kipsi vahetatakse alguses iga nädal, hiljem paari nädala järel. Selline ravi kestab kuni pool aastat, vahel ka rohkem. Hiljem on vajalik vähemalt ühe aasta jooksul kanda ortopeedilisi jalatseid. Lapse kõndima hakkamise alguseks peab jalg olema paranenud.
Vajalikuks võib osutuda ka operatiivne ravi umbes kuue kuu vanuselt. Teostatakse achilloplastika ehk pikendatakse liigessidemeid ja kõõluseid, et jalg paigutuks normaalsesse asendisse.
Foto: Tvyx ja Canva