Categories
GEELLAKK HÜGIEEN

HÜGIEEN

Hügieenil on oluline roll, sest sellel on otsene seos inimeste tervisega. Haigused saavad levida kui iluteenindaja ei täida hügieeninõudeid või kui salongis on halvasti korraldatud ebapiisav hügieen. Ruumide korrapärane puhastamine on nii töötaja kui ka kliendi tervise ja heaolu seisukohalt väga oluline. Salongi suur külastatavus suurendab nakkushaiguste leviku riski. Salongis algab kõik üldisest puhtusest ja hästi koostatud hügieeniplaanist.

WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni) definitsiooni järgi mõeldakse hügieeni all teatud tegevusi ja tavasid, mis aitavad kaasa inimese tervise säilitamisele ja nakkushaiguste leviku vältimisele.

Nendeks tegevusteks on näiteks:

  • enda eest hoolitsemine
  • ümbritseva (töö)keskkonna puhtus
  • kasutatavate töövahendite puhtus
  • kätehügieen
  • kvaliteetse vee kasutamine
  • kanalisatsiooni olemasolu jms.

Halvast hügieenist annavad märku:

  • määrdunud TÖÖRIIDED
  • määrdunud TÖÖVAHENDID ja PUDELID, PURGID, PINTSLID, HARJAD jne
  • määrdunud MÖÖBEL ja SEADMED jne
  • määrdunud PÕRANDAD, UKSED, VALAMUD, SEGISTID, PEEGLID jne
  • leviv ebameeldiv hais, mida põhjustab puudulik ventilatsioon või kanalisatsioon
  • ruumides esineb hallitust
  • wc on räpane
  • puuduvad nõuetekohased pesemis-, desinfitseerimis- ja steriliseerimisvahendid
  • salongi üldmulje on silmnähtavalt räpane
  • aknad on pesemata
  • prügi on prügikastidesse kuhjunud või ajab üle ääre, prügikastid on silmnähtavalt räpased

Kui klient astub salongi sisse, märkab ta kohe kas salong on visuaalselt puhas. See annab kogu info hügieeni kohta salongis.

KORDAMISEKS
Categories
GEELLAKK HÜGIEEN PERSONALI HÜGIEEN

1.1 PERSONALI HÜGIEEN

Personali hügieen põhineb isiklikul hügieenil ja isiklikel tööalastel hügieeniharjumustel.

Isikliku hügieeni moodustavad:

  • kehahügieen
  • kätehügieen
  • hammaste hooldus
  • rõivastus ja jalatsid

KEHAHÜGIEEN – keha puhtuse eest hoolitsemine. Lubamatud on rasvased juuksed, higirandid, puudulik suuhügieen, higilõhn, suitsulõhn.

KÄTEHÜGIEEN – käte pesemine, kuivatamine, antiseptika ja hooldamine. Väga oluline on käte ja küünealuste puhtus. Pesemata käte korral elab küüne all umbes 5 miljonit, sõrmuse all umbes 500 miljonit ja küünevallipõletiku puhul aga rohkem kui 5 miljardit mikroorganismi.

Käsi tuleks kindlasti pesta:

  • siis kui need on silmnähtavalt mustad/määrdunud
  • alati pärast wc kasutamist
  • alati pärast nina nuuskamist, aevastamist, köhimist
  • pärast suitsetamist
  • pärast õuest tuppa astumist
  • enne toidu valmistamist

Antiseptika tuleb teha enne igat klienti ja enne kinnastamist. Pärast klienti tuleb teostada pesemine või antiseptika.  

KÄTE KUIVATAMINE – kiire õhuvooluga käte kuivatusmasinaid peetakse ebahügieenilisteks, neis puhub õhk kuni umbes 700 km/h. See paiskab mikroobid ja viirused ruumis kuni 3 meetri ulatuses laiali.

Kindlasti on keelatud kasutada riidest käterätte. Võib kasutad juhul kui rätikuid on palju ja iga kuivatamise järel pannakse kasutatud rätik pesukorvi.

Kõige turvalisem on kasutada paberrätikuid. Valides rätikut võiks see olla keskmisest suurema imamisvõimega. Nii on võimalus säästa ja kasutada kolme paberi asemel üht või kaht. Paber võiks olla pehme, et mitte kahjustada õrna käenahka.

ANTISEPTIKA – tehakse alati ainult kuivadele kätele. Kindlasti tuleb antiseptikumi valimisel jälgida, et tegemist oleks registreeritud biotsiidiga. Antiseptikumid on väga erinevad. Käte antiseptikumidele on lisatud käsi hooldavaid komponente.

HOOLDAMINE – selleks, et käed oleksid kaitstud tiheda pesemise ja antiseptika eest, on vaja neid koheselt kaitsma hakata. Nii välditakse naha kuivamist ja naha kaitsebarjääri vähenemist. Ainult terve ja korras nahk pakub kaitset haigusetekitajate eest ja hoiab ära allergiate tekkimise. Spetsiaalsed glütseriini ja teisi nahka toetavaid aineid sisaldavad kaitsekreemid tekitavad nahale kaitsebarjääri ja kaitsevad käsi väliste ärritajate eest.

RIIETUS –  tööriided tuleb hoida teistest riietest eraldi. Neid tuleb pesta ja vahetada kohe peale määrdumist. Täiendavalt on vaja kanda tööriiete peal kaitseriideid või isikukaitsevahendeid. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriided (kitlid, põlled, kindad jne) tuleb kohe peale kasutamist ära visata. Vahetusjalatseid ei kasutata väljaspool salongi. Ei tohi kanda suuri ehteid ega käekelli. Sõrmuste all on mikroorganisme palju rohkem.

Enne salongi tööle asumist tuleb vastavalt „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ §13 läbida tervisekontroll.

Teenindajal peab olema TERVISETÕEND, teenindaja peab olema kontrollitud nakkuskhaiguste suhtes.

Klienditeenindaja ja klient peavad olema terved, sest haigena kanduvad haigusetekitajad edasi. Need võivad kanduda tööpinnale ja töövahenditele ning ollla potentsiaalsed haiguselevitajad kolleegidele või klientidele. Haigussümptomitest peab olema vaba vähemalt 48 tundi.

KORDAMISEKS
Categories
GEELLAKK HÜGIEEN TÖÖ – JA ISIKUKAITSEVAHENDID

1.2 TÖÖ – JA ISIKUKAITSEVAHENDID

Töö- ja isikukaitsevahendeid kasutades kaitseme ennekõike ennast bioloogiliste ja keemiliste ohutegurite eest.

  • tööriietus (ühekordsed kitlid, põlled, kilekäised, mütsid)
  • tööjalatsid
  • kaitsekindad NB! Kindaid ei desinfitseerita!
  • kaitseprillid, kaitsemask, näokaitse, visiir
Categories
GEELLAKK HÜGIEEN HÜGIEENINÕUDED TÖÖVAHENDITELE JA TÖÖPINDADELE 6

HÜGIEENINÕUDED TÖÖVAHENDITELE JA TÖÖPINDADELE

Töövahendite ja -pindade puhastamise ja desinfitseerimise eesmärk on eemaldada ning hävitada nii palju patogeenseid mikroorganisme ja erinevaid viiruseid kui võimalik. Selleks kasutatakse spetsiaalseid desinfektsioonivahendeid.

Dekontaminatsioon hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Eesmärk on mikroorganismide hävitamine esemetelt, muutes nende kasutamise ohutuks nii kliendile kui ka endale.

Puhastamine – tööpinna ja töövahendi puhastamise teel eemaldatakse pinnalt ja vahenditelt silmnähtav mustus, orgaaniline materjal (veri, mäda, surnud naharakud jt) ning suurem osa mikroorganismidest.

Ükskõik kui palju erinevaid mikroobe puhastataval pinnal või vahendil leidub, on võimalik puhastamise teel mikroobide arvukust vähendada. Mikroobide täielik eemaldamine pelgalt puhastamise teel ei ole võimalik.

Töö käigus tekkinud määrdunud instrumendid või töövahendid asetatakse kaanega nõusse kuni pesemiseni. Pesemisel eemaldatakse lahtine mustus harjates, kasutatakse vedelseepi või muud puhastusvahendit. Kui orgaaniline mustus jääb töövahenditelt eemaldamata, loob see kaitsva kihi mikroobidele. Desinfitseerimisaine ei pruugi olla enam nii tõhus.

Instrumentide puhastamiseks on kõige mugavam kasutada ultrahelivanne, mille puhul on oluline teada, et ultrahelivann ei steriliseeri. Pärast seadme kasutamist tuleb puhtaks pesta ja desinfitseerida ka ultrahelivanni kamber.

Pärast puhastamist/pesemist tuleb töövahendid ja instrumendid korralikult paberkäterätikuga kuivatada. Kindlasti ei tohi jätta töövahendeid õhu kätte kuivama. Töövahendeid õhu käes kuivatades toimub õhu kaudu saastumine. Lisaks on märg pind soodne kasvukeskkond õhu kaudu levivate mikroobide paljunemiseks.

Desinfitseerimine (99%)

Eesmärgiks on hävitada elututelt objektidelt (töövahenditelt, tööpindadelt) enamus mikroorganisme. Paraku võivad teatud bakterid oma eluvõime säilitada (mükobakterid, seened, eosed, spoorid ja mõned viirused). Desinfitseeriva toime saavutamiseks on kasutatakse kas kõrget temperatuuri ja/või keemilisi vahendeid. Olemas on keemilisi desinfektsioonivahendeid, mis omavad nii puhastavat kui desinfitseerivat toimet, eelnev pesemine/puhastamine ja kuivatamine ei ole vajalik.

Pinnadesinfektsioonis on kõige kiirema toimega alkoholi baasil desinfektsioonivahendid. Tuleb jälgida kas neil on ka puhastavad omadused, vastasel juhul on vaja kõik pinnad eelnevalt lahtisest mustusest ja eritistest puhastada. Alkoholil endal puuduvad puhastavad omadused, musta pinna korral ei saavutata soovitud desinfitseerimistoimet.

Kõik pinnad ei talu alkoholiga puhastamist. Kehtib reegel, et alkoholi taluvad kõvad pinnad võib desinfitseerida alkoholi sisaldava vahendiga. Alkoholi baasil desinfektsioonivahendid on kõige kiirema toimega. Pehmed pinnad (plastik, nahk, kumm, puit) tuleks desinfitseerida alkoholivaba vahendiga.

Pärast igat klienti tuleb kliendiga otseses kokkupuutes olnud pinnad desinfitseerida. See tähendab, et põrandat või kraanikaussi ei ole vaja pesta peale iga klienti. Nende pesemise või desinfitseerimise sagedus sõltub klientide hulgast ning aastaajast. Igapäevaselt sobib orgaanilist mustust eemaldava pesuainega pesemine.

Steriliseerimine

Töövahendite steriliseerimine on vajalik siis, kui risk nakatuda haigustekitajaga on suur, nt haigustekitajad võivad sattuda töövahendilt kliendi nahale või limaskestale või kui protseduuri ajal läbistavad tööriistadena kasutatavad lõike- ja torkevahendid kliendi nahka või limaskesta (nt küünelõikurid, pediküüritangid, küünenahatangid, küünekäärid, küünenahakäärid, metallviilid, küünenaha lükkajad, küünespaatlid, skalpellid, näpitsad, nõelad jne)

Ilu- ja isikuteeninduses on steriliseeriva toime saavutamiseks kasutusel järgmised võimalused:

Kuulsterilisaatorit kasutatakse metallist töövahendite jaoks. Kvarts-, metall- või klaaskuulikeste vahel olev 200-250 kraadine temperatuur tagab steriliseerimise mõne sekundiga.

NB! Terviseameti peaspetsialist O. Gurjanova (2018) poolt kirjutatud juhendis on kirjutatud, et “klaaskuulsterilisaatoreid peetakse ebaefektiivseks, kõrge riskiga instrumentide steriliseerimiseks soovitatakse iluteeninduses klaaskuulsterilisaatoreid mitte kasutada”.

Põhjus on selles, et aparaat on väike ja mahutab vähe. Instrumendid ei mahu üleni aparaati sisse, kuid seadet ei tohi instrumentidega täis kuhjata. Samuti ei mahu sterilisaatorisse käepidemeid, välja jäädes tegelikult sterilisatsioon ei toimui.

Kuumaõhusterilisaatori kasutamine – mahutavuselt on see palju suurem kui kuulsterilisaator, võimaldab kõik instrumendid täispikkuses seadmesse asetada. Selles saab steriliseerida ainult metallist instrumente, puidust käepidemega instrumente või plastikust küüneharju aparaati panna ei tohi. Need lähevad külmsterilisatsiooni lahusesse.

Olenemata sterilisaatorist on alat vajai instrumendid eelnevalt korralikult puhastada ja desinfitseerida ning seejärel kuivatada. Alles siis võib alustada steriliseerimisega.

Pesemata või puhastamata vahendi steriliseerimisel tekib töövahendite pinnale kõrbekiht, mis loob mikroobidele kaitsekihi kuumuse vastu.

Keemiline sterilisatsioon – tihti on kasutusel kõrgeid temperatuure mittetaluvatest materjalidest töövahendeid (nt kumm, plastik, puit, liivapaber). Need vahendid ei läbista küll nahka, aga on otseselt risk, et nad puutuvad kokku vereg või seeneeostega. Selliste töövahendite sterilisatsiooniks on võimalik kasutada keemilist meetodit ehk külmsterilisatsiooni. Peale külmsterilisatsiooni on vaja töövahendid korralikult loputada ja kuivatada.

Oluline on ka töövahendite õige hoiustamine. Tõõvahendeid ei tohi jätta lauale või riiulile õhu kätte kuivama. Töövahendid on vaja kuivatada ja asetada suletud karpi, kus on olemas teatud õhuava töövahendite järelkuivamiseks. Selleks, et võtta hoiukarbist vaid vajalik komplekt töövahendeid, ära pane kõiki instrumente/vahendeid ühte karpi, vaid jaga kliendile vajalik arv viile, poleere ja küüneharju eraldi karpidesse. Enne kui asetad puhastatud ja desinfitseeritud/steriliseeritud tooted uuesti karpi, puhasta desinfitseeriva lapiga eelnevalt karbi sisu.

NB! Steriliseeritud töövahendi pakendist või karbist välja võtmisel võib selguda, et seda polnudki vaja kasutada. Tegemist on ikkagi juba “musta” vahendiga, mida tuleb uuesti desinfitseerida või steriliseerida. Vahendid, mis kukuvad põrandale või puutuvad kokku mittesteriilsete instrumentidega või tööpinnaga, ei ole enam samuti steriilsed. Kauaks seisma jäänud või töö käigus tolmuga kattunud vahendid kuuluvad ka steriliseerimisele.

Soovitav on omada piisavalt tööriistakomplekte, et ei peaks tööaega kulutama klientide vahel töövahendite desinfitseerimiseks. Päeva lõpus on mõistlik kõik töövahendid korraga puhastada, desinfitseerida või vajadusel steriliseerida.

KORDAMISEKS