Categories
BAASGEELIGA KATMINE GEELLAKK

BAASGEELIGA KATMINE

Kui küüned on korralikult ettevalmistatud ja krundiga kaetud, siis alustatakse baasgeeliga katmist.

Baasgeelid võivad olla erinevad, ka üks ja sama bränd võib pakkuda mitut erinevat baasgeeli. Mõned on vedelamad, mõned paksema koostisega, need võivad olla viskoossemad ja väga erinevate värvitoonidega.

Baasgeeliks võib olla ka värviline geel, mida tuleb peale krundiga katmist vaid kaks kihti panna ja kattegeeli polegi vaja. Sellist tehnikat kasutatakse vähem, soovitame seda vaid ajutiselt mõned korrad kasutada, sest see tehnika eeldab igal korral küünelt täielikult geeli eemaldamist, selle tagajärgedest räägime hooldamise ja eemaldamise peatükis pikemalt.

Geellakkide tehnoloogia algusaegadest on säilinud meetod, kus krundiga kaetud (olenevalt bärndist piisab ka ainult küüneplaadi kuivatamisest) küüs kaetakse väga korrapärase ühtlase õhukese geelikihiga ja see kuivatatakse UV/LED-lambi all.

Kõikide geelküünte, ka geellaki hea püsivuse saladuseks on kuivamise ajast kinnipidamine. Kuigi kliendil on kiire või tehnik on jäänud ajahätta, tuleb siiski väga täpselt jälgida tootja poolt etteantud kivistumisaega. Olulist rolli mängib tehnika ehk ühe käe meetod, mis võimaldab panna kogu käe korraga lambi alla. See hoiab kokku aega ja tagab kindla kivistumise.

Sageli õpetatakse geeliga töötamisel ühe sõrme kaupa katmist, ehk siis ühe käe esimene sõrm, mis läheb lambi alla ja teise käe esimene sõrm, mis läheb lambi alla ja nii korratakse vahelduvalt tegevust kuni kõik 10 sõrme on geeliga kaetud. Kui tehniku professionaalsus on nii suur, et ta katab sõrme sekunditega ja lambi all oleva sõrme peab võtma välja kiiremini kui 20 sekundit (enne 20 sekundit ei tohiks geeli kunagi lambi alt välja võtta, et mitte takistada ühtlast kivistumist). Sellisel juhul võivad jääda alumistesse kihtidesse vead, mida ei ole küll silmaga näha, aga mis on küüntelt geeli lahtilöömise üheks põhjuseks.

Soovituslik on kanda vedelat geeli nii õhukese kihina, et see ei valguks küünenahkadele. Siis katta ühe käe kõik 5 sõrme, seejärel kontrollida enne lambi alla panekut, et geel poleks valgunud vastu küünenahka ja asetada sõrmed rahulikult lambi alla.

Oluline on jälgida, et kliendi käeasend lambi all oleks õige (see oleneb ka lambist, mida tehnik kasutab), tehniku ülesanne on klienti juhendada. Lambi all valesti hoitud küüntel võib olla ebaühtlane täielikult mitte kivistunud geel.

Õhukese kihina küüsi kattes ei ole oluline vabaserva sulgemine, küll aga on väga oluline jälgida, et geeli küünele kandes ei jääks tähelepanuta küüne vabaserva ala. Algajad kipuvad tõstma pintsli üles enne, kui see on libisenud üle vabaserva. Tähtis on jälgida, et terve küüs kuni lõpuni saaks kaetud. Soovi korral võib selles etapis „sulgeda vabaserva“, aga sel juhul peab hoolega jälgima, et vabaserva otsa ei tekiks sulgemise tulemusena geelivalli.

Baaskihi asetamine küünele

Kindlasti tuleb endale selgeks teha UV/LED-lambi eluiga ja märgid, mis viitavad tööaja lõppemisele.

Geellakkide areng on jõudnud nii kaugele, et geellaki baasgeel võib olla juba väga sarnane küünte ehitusgeelidele. Need geellakid on viskoossuselt paksemad ja nendega on võimalik anda küünele kuju. Kuju osas võivad tehnikute käekirjad vägagi erineda.

Kui  geeliga anda küünele kõrgust, siis tuleb arvestada küüne geomeetriaga, tähtsaim on saavutada õiges kohas stressipunkt. Mõned tehnikud teevad stressipunkti kõrgemale, mõned madalamale.

Stressipunkt peaks olema õiges kohas ja ülejäänud küünega proportsioonis. Küünevallid peaksid olema puhtad, vabaserv kõigil küüntel ühtlase paksusega. Kõik 10 küünt peaksid olema ühesuguse kujuga ja D-kurvi kumerusega, siis ei ole väga suurt vahet, kas küüned on kumeramad või ei.

STRESSIPUNKT PEAB OLEMA
  • õiges kohas,
  • ülejäänud küünega proportsioonis
  • küünevallid puhtad
  • vaba serv kõigil küüntel ühtlase paksusega
  • kõik 10 küünt on ühesuguse kujuga ja D-kurvi kumerusega, siis ei ole väga suurt vahet, kas küüned on kumeramad või vähem kumeramad.

Joonised: Tvyx ja Dreamstime

KORDAMISEKS
Categories
2.1 Pikendamine BAASGEELIGA KATMINE GEELLAKK

2.1 Pikendamine

Küünte pikendamise jaoks on samuti erinevaid võimalusi. Üks võimalustest teistest ebaloomulikult lühemaks murdunud küünt võib samuti pikendada kangatehnikat kasutades. Esimene geelikiht pikendatakse šabloonile ja teise kihi sisse asetatakse kangas. Kõik oleneb erinevate brändide baasgeelidest, näiteks tugevamatel ja viskoossematel geelidel on ehitusgeelile sarnased omadused. Ehitusgeelidele sarnanevate geellakkidega on võimalik ka küüntele pikkust lisada, selleks tuleb appi võtta samuti šabloonid.

Shabloone on samuti väga erinevaid, mõned on valmis lõigatud, mõned on ovaalse sisuga, mõned kandilisemaga. Need on paberist või plastikust või plastikuga kaetud paberist. Need on elastsemad või hoopis paksemad ja rohkem vormi hoidvamad. Kuju erinevusest sõltub, millist tulemust soovitakse saada. Erinevate stiilide toetamiseks kasutatakse erinevaid šabloone, näiteks stilettod ehk erikujulised küüned vajavad hoopis erinevaid šabloone, kui tavaline klassikaline salongiküüs või geellakk. Geellakkide puhul ei ole vaja väga suuri šabloone, sest geellakiga saab pikendada vaid millimeetreid, pikemate küünte saavutamiseks on soovituslik kasutada juba ehitusgeeli ja teist tehnikat.

Üks tähtsaim omadus šabloonil peab olema hea liim ehk kleepuvus või püsivus nii sõrme külge kinnitatult kui ka alt kinni kleebitult. Kui ebakvaliteetne šabloon liigub halva liimi tõttu paigast, siis see tähendab, et küüne pikendamine on üldjuhul ebaõnnestunud ja see küünepikendus tuleb eemaldada, kui see üldse on kinnitunud. Kui šabloonid löövad lahti alumisest osast, siis see rikub ära küüne c kurvi, mis lahti läinud šablooni korral võib osutuda „labidaks“.

KORDAMISEKS
Categories
2.2 Küüneplaadi parandamine BAASGEELIGA KATMINE GEELLAKK

2.2 Küüneplaadi parandamine

Kõige sagedamini peetakse silmas naturaalse küüne parandamist. Seda nimetatakse rahvasuus „lihasse murdunud küüs“, naturaalne küüs on murdunud kaugemalt kui küüne vabaserv.

Esimene võimalus on parandada kangatehnikast tuleva kangaga (hiina siid või fiiberklaas).

Töökäik:

  • esimene õhuke kiht geellaki baasgeeli
  • teise vedela geelikihi sisse lõigatakse sobiv tükk kangast ja kivistatakse UV/LED – lambi all
  • kolmanda kihiga kaetakse (turvatakse) kanga osa ja antakse küünele sobiv kuju.

Teine võimalus on parandada akrüüli või akrüülgeeliga.

Küüneplaadil võib olla ka muid vigu, mida soovitakse peita. Näiteks traumadest tekkinud ebaühtlane küüs või kaasasündinud küüneplaadi kuju, mida tahetakse parendada, näiteks lusikaküüned või konksküüned. Viskoossema geellakiga saab väga edukalt küünekuju veidi parandada ja täita ebatasasusi. Seejärel järgneb geellaki kuivatamine, siis saab seda veidi viilida ja poleerida, et tulemus jääks ühtlane. Lusikaküünel ja konksküünel tuleks kompenseerida seda, mida neil naturaalselt vajaka jääb. Näiteks lusikaküünel tuleks ehitada ilusamat D-kurvi ja konksküünel on vaja veidi tõsta küüne otsa.