Algselt töötati geellakid välja sellise eesmärgiga, et need oleksid võimalikult poorsed ja lahustite mõjul (atsetoon) oleks võimalik kivistunud geeli struktuuri sedavõrd lõhkuda, et geel tuleks naturaalse küüne küljest võimalikult kergesti lahti. Hooldus nägi ette vana geelikihi täielikku eemaldamist ja uuega katmist. Tehased nägid vaeva geellakkide arendusega, sest üldjuhul need geellakid, mis püsisid hästi küüntel, ei „sulanud“ hästi maha. Geellaki kvaliteeti hinnati osaliselt mahasulatamise kiiruse järgi.
Hästi maha sulavad lakid ei tahtnud eriti küüntel püsida. Pärast igat järgmist eemaldamist ehk hooldust hakkasid geellakid järjest kehvemini kliendi küüntel püsima ja peale 4-5 hoolduskorda tuli geellakist loobuda, sest tulemused püsisid vaid paar päeva. Geellaki maha „sulatamine“ tähendas tegelikult küüntelt geeli maha kraapimist, selleks kasutati tugevamaid metallist küünenahalükkajaid.
Ükskõik kui hästi geellakk ka maha ei sulanud, jäi küünele alati jääke, mida tuli tugevamat survet avaldades või hoopis viiliga aidates maha võtta. Töökäik nägi ette, et peale kihi eemaldamist tuli küünepind korralikult poleerida ja ette valmistada, et alustada taas geelikihtide pealekandmist. Kuna tegevust korrati iga 2 nädala tagant, siis arvestades küüne kasvu, mis on nädalas umbes 1 mm, küüs väga uueneda ei jõudnud ja olemasolev küünekiht muutus nii sagedase kraapimise ja poleerimise tulemusena järjest õhemaks. Seepärast ka geellakk küüntel enam ei püsinud.
Arendusse jõudis teadmine, et kui alumine kiht baasgeelil on kenasti küüne küljes kinni, siis seda kihti ei ole mõtet puutuda ja eemaldada, vaid ainult kergelt tasandada, et värske kiht lainetama ei hakkaks. Tänaseks on geellakki tootjate põhieesmärk, et baasgeel püsiks võimalikult hästi küüneplaadil.
Geellaki hooldamine on muutunud sarnaseks geelküünte tehnoloogiaga, geelikiht on õhem ja küüs üldjuhul lühem. Kliendi jaoks on ka ajakulu väiksem, see võib olla mõne kliendi jaoks väga oluline.
Hea küünekasvuga inimeste puhul võivad ka geellakitud küüned aja jooksul väga pikaks kasvada ja pikki küüsi on võimalik ka ilma pikendamiseta kanda. Palju sõltub naturaalse küüne kujust, mida korrektsem ja ühtlasema kasvuga on naturaalne küüs, seda perfektsemad pikad küüned on võimalik geellaki abil saavutada.
Kaasaegne geellaki hooldamine näeb ette küüne pikkuse korrigeerimist ja aparaadiga (või ka viiliga) värvikihi eemaldamist. Loomulikult tuleb eemaldada kõik lahtised baasgeeli jäägid ja küüne küljes kinni olev materjal sinna kenasti alles jätta. Teises etapis toimub küünenahkade ja vallide hooldamine täpselt samuti nagu see käib paigaldamise puhul.
Seejärel küüned puhastatakse kuivatava alkoholi sisaldava vedelikuga. Kui geel vajaks primerit, bonderit või ekstra alusgeeli, siis need tooted on mõeldud naturaalsele küünele. Paigaldusel kanti primer kogu küünele, nüüd ei tule seda kanda üle terve küüne. Kuna primeri või bonderi ülesanne on parandada haakuvust naturaalse küünega, siis kantaks neid vaid nendesse kohtadesse, kus on paista naturaalne küüs, näiteks küüne vabaserv ja väljakasv.
Olemas on erinevaid toetavaid lisatooteid. Teatud brändidel on valikus toode nimega „joonte eemaldaja“, millega „sulatatakse“ täiendavalt lahtiste osade viilimisel väikesed mikroavad. Need võivad olla silmale nähtamatud, aga asetseda geeli ääres (joonis).
Peale ettevalmistust tuleb uuesti esimese kihi baasgeeliga katmine. Mida ühtlasem on ettevalmistamisel saadud põhi, seda lihtsam on uut kuju anda. Algselt väiksema geelikihiga võib täita sügavamad kohad ja teise kihiga võib anda kuju või katta kogu küüs.
Parandusi teha ja küünevallidelt geeli eemaldada on geellaki puhul reeglina väga raske. Geel on kummine ja viilimisel ei haaku, tekitab kliendile kuumatunnet. Ka puuriotsikud kipuvad kiiresti ummistuma.
Perfektse tulemuse saamiseks tuleb nahale valgunud geel eemaldada enne sõrmede lambi alla panemist, Geelile ei sobi nahk, sealt hakkab geel esimesena lahti irduma. Kui ikkagi geel on nahale valgunud, tuleb see eemaldada peenema freesiotsikuga enne värviga katmist. Ebatasasused ja muhud saab veel enne kaunistamist ja värvigeeliga katmist kiirelt „üle käia“ ja küüntele viimane hoolikas lihv anda.
Liiga c kurvi kasvavad küüned – mõnele inimesele on iseloomulik väga suur naturaalsete küünte c kurv. Geellakk hakkab aja jooksul küüsi „koolutama“. Siledama küüneplaadiga kliendile on see ainult kingitus, sest küüs muutub aja jooksul kenamaks, kitsamaks ja ka püsivus paraneb, tekib loomulik c kurv. See on murdumiste suhtes ideaalne, eriti veel kui tehnik annab küünele ka õige d kurvi ja stressipunkti.
Kui kumer küüs hakkab „rulli“ keerama, siis võib küüs hakata sisse kasvama ja tekitama kliendi küünevallidesse põletikku ja ebameeldivat valu. Sel puhul tuleb iga hoolduse ajal tegeleda küünte õige viilimisega ja eemaldada viiliga küüs valli juurest. Küünt saab ka šabloonitehnikaga uuesti sirgemaks muuta, kuid selliste küünte puhul taastub väga ruttu endine välimus.
