UV/LED-lamp – kõige olulisem töövahend, mida ei saa millegagi asendada.
Algselt oli kasutusel ainult UV-lamp, mille võimsused algasid alates 9W (ühe pirniga). Sellest piisas vaid õhemate geelikihtide kivistamiseks, mis omakorda pikendas teenuse ajakulu. Materjalid (värvid, camouflage geelid), mis sisaldasid palju pigmenti, vajasid kivistumiseks rohkem kui 9W. Tekkis vajadus suurema võimuse ja kiiremini kivistuvate UV-lampide järgi.
36W võimsuse ja nelja pirniga lampe hakkasid kasutama professionaalid, kes tegelesid kunstküüntega igapäevaselt. Keskmine materjali fikseerimisaeg 36W lambis on ca 10-15 sekundit ning materjali kivistumise aeg keskmiselt 2 minutit.
Kunstküünte materjale on aastatega täiendatud, need on läinud kvaliteetsemaks ja kasutajasõbralikumaks, aga ka kapriissemaks ning vajavad seetõttu intensiivsemat kivistumisaega.
Lampide arendus jõudis UV/LED-lampideni, mille kivistumise kiirus on kordades kiirem võrreldes esialgsete UV-lampidega. Fikseerimise aeg on umbes 5-10 s, kivistumise aeg 60-90 s. LED-lampide võimsused on samuti erinevad, enim kasutusel olevad on 36/48 W. UV/LED-lampide arendus on olnud väga kiire.
Tänapäeva LED-lambid on varustatud sensoritega, lülitavad ise lambi tööle. Uuematel lampidel saab muuta kivistumise intensiivsust, et vältida geelide kivistumisel tekkivat kuumatunnet ja tagada tundlikumale kliendile meeldiv teenus. Paljudel lampidel on ajalimiidi nupud: 10 s, 30 s, 60 s ja 99 s.
Olemas on hübriidlambid, millel on nii UV-lambi kui ka LED-lambi omadused. UV-lampidel on võimalus vahetada pirne (pirnide eluiga on teatud arv töötunde), LED-lampidel on pirnid sisse ehitatud ning kui geel enam hästi ei kivistu, peab soetama uue lambi. LED-lampide keskmine eluiga on kuni 50 000 töötundi.
ELEKTRIVIIL ja PUURIOTSIKUD.
Töökvaliteedi parandamiseks ja kiirendamiseks kasutatakse elektriviile. Kui algselt olid need pigem maniküüriks mõeldud (küünenahkade eemaldamine), siis järjest enam toodi elektriviili kasutamine ka tehnoloogiasse sisse. Näiteks on võimalik ainult elektriviiliga, mehhaanilist viili kasutamata, ära teha kogu kunstküünte hooldus. Elektriviilide abil saab teha väga pikaajalise tulemusega maniküüri, eemaldada kunstmaterjali, kasutada jalahooldus protseduuride juures ning kunstküünetehnikate juures tööd kiirendava abimehena.
Elektriviili valimisel tuleks kindlasti lähtuda töö spetsiifikast ja koormusest. Näiteks on oluline kas elektriviilide ehk küünefreeside sisse ja väljalülitamine toimub pöörete reguleerimise nupust või sisse-/väljalülitamise nupust. Eelistatakse aparaate millel on automaatne peatumine.Töö ajal keerdub aparaadiotsik kaitsekinda ümber võitekib muu takistus. Käepideme materjal, suurus ja kaal on ka olulised. Levinum käepideme materjal on roostevaba teras, mis tänu parajale raskusele püsib hästi käes, ega tekita töötamisel vibratsiooni. Plastikust käepideme miinusteks on kiire ülekuumenemine ning suurem vibratsioon, samuti on plastikust käepidemed suuremad ja ebamugavamad käes hoida, kästi väsib kiiremini. Käepideme muudab ohutumaks sellel olev lukustus, vastavalt kas ühe või topelt lukustusega. Käepideme kuju peaks olema töötava käe jaoks ergonoomiline, haare tugev ja stabiilne. Võimsamate aparaatide pöörlemiskiirus ulatub 40 000 pöördeni minutis, neid kasutatakse rohkem kunstmaterjalide eemaldamiseks.Piisab ka aparaatidest, mille pöörlemiskiirus on 25-35 000 pööret minutis. Pöörete arv ja pöördesuunad on aparaatidel reguleeritavad. Pöördesuundi on võimalik muuta kas pööramisnupue või vastava lülitiga.
Jalapedaal annab võimaluse alustada ja lõpetada tööd nii, et käepidet käest maha ei pea panema, reguleerimine käib pedaaliga. Jalapedaale on erinevaid. Osadel ei muutu pedaalile vajutades pöörete arv, pöörded pannakse eelnevalt paika. Teistel tehakse seda jalapedaaliga. Sellisel juhul peab jalapedaaliga töötamisel olema hea taju ja keskendumisvõime, kuna pöörete suuruseid reguleeritakse pedaalile vajutusega ning pöörete arv võib muutuda hetkega.
Pediküüris kasutatavate aparaatide hulgas on ka elektriviile, millel on sisseehitatud imur. See aktiveerub automaatselt seadmega töö alustamisel. Üldiselt on sellised elektiviilid liiga massiivsed ning hinnaklassilt kallid. Antud aparaatide imurid on siiski mõeldud pigem pediküüri tööks, kunstmaterjali tolm võib aparaati rikkuda.
Elektriviilide juurde kuuluvad erinevad otsikud ehk freesiotsikud. Elektriviiliga töötamisel tuleb kasuks selle heli kuulamise oskus. Kui freesiotsik käib mööda küüneplaati, siis kõla on helisev, kui mööda nahka, siis on heli tummisem või peaaegu helitu. Elektriviiliga töötamisel peab vältima tugevat survet ja tuleb valida õige pöörlemisekiirus vastavalt otsiku materjalile ning tööetapile. Aparaadi käepidemega töötatakse pigem “pikali” ehk kalde all, mitte püstises asendis.
FREESIOTSIKUD ON ERINEVATEST MATERJALIDEST.
Enim kasutatavad materjalid on:
 safiir – pöörlemise kiirus töös 10-15000 p/min |  kivilihv – töötamiskiirus 10-15000 p/min |  teemant – pöörlemiskiirus töös 10-15000 p/min |
 kõvasulam – pöörlemiskiirus töös 20-40000 p/min |  keraamika – pöörlemiskiirus töös 20-40000 p/min |  silikoon – pöörlemisekiirus töös 4000-6000 p/min |
 kangas – pöörlemisekiirus töös 10-15000 p/min |
Safiirfreesid on teemantlihvist pehmemad ning sobivad naturaalsete küünte hoolduseks ning nahaserva tõstmiseks.
Kivilihv sobib küüneplaadi puhastamiseks sinna kogunenud nahast. Sobib samuti küüneplaadi matistamiseks enne geellakki. Sellega saab ka küünenahka töödelda ja puhastada küünevagusi hüperkeratoosist.
Teemantlihviga saab töödelda küünepinda ning küünenahka üldisemalt.
Keraamilise ning kõvasulami otsikute eesmärk on analoogne, vahe on ainult materjalis. Keraamikal on kukkumisel ja kuumtöötlemisel suurem purunemisvõimalus. Mõlemat materjali kasutatakse üldiselt kunstmaterjali eemaldamiseks, silumiseks, varba serva alt puhastamiseks või pediküüris hüperkeratoosis naha töötlemiseks.
Freesil olev mustri tihedus ning läbitavus määravad ära selle kuumenemise taseme. Mustrid, mis jooksevad ühes suunas ning ei ristu üksteisega, ei tekita nii kiiresti kuumatunnet küünel. Üksteisega risti paiknevad mustrid tekitavad rohkem kuumatunnet. Ristipidi mustrites ei saa õhk tsirkuleerida ega jahutada freesiotsikut ning tänu sellele on sellise mustriga otsikud suurema kuumenemise riskiga.
Silikoonotsikuid kasutatakse küünenaha lihvimiseks või poleerimiseks, et eemaldada viimased surnud naharakud ning muuta küüneümbrus esteetilisemaks.
Kangasfreesidel on hea ligipääs kõrgemate küünevallide juurde üleliigse tolmu ja mustuse eemaldamiseks.
Tuleb jälgida ka freeside suuruseid, mida suurem otsik, seda madalam kiirus.
Freesiotsikuid eristatakse ka nende tüüpide järgi:
| TERAVAD: ohtlikud tänu oma teravale tipule. Sellise otsikuga töötatakse lamedama poolega, otsiku külje, mitte otsaga, et kogemata mitte vigastaks kliendi nahka. Teravatipulise freesiga saab avada küljevalle ja neid edukalt puhastada hüperkeratoosist või ka küünekidadest. Teravatipulise freesiga saab avada või eraldada nahka, näiteks külgmisi valle või tõsta kutiikulat. Samuti avavad nad hästi kannalõhesid või teisi mõrasid. |
 | LAMEDAD: ära lõigatud otsaga koonus või tagurpidi koonus. Sellel otsikul töötavad kõik küljed. Küljed ja otsad lõikavad ja lihvivad servad. Ideaalsed kasutamiseks külgmistel vallidel, küünekuju andmisel või kidade lõikamisel. |
 | ÜMARAD : nende peamine eesmärk on küünenahkade ja küünevallide lihvimine ning surnud naharakkude eemaldamine. |
Freesiotsikuid saab eristada ka nende värvi järgi.
- MUST – super kare
- ROHELINE – kare (pediküür)
- SININE või ILMA JOONETA – keskmine karedus (pediküür + maniküür)
- PUNANE – pehme (maniküür)
- KOLLANE – väga pehme (ravimaniküür)
Kvaliteetseimate otsikute tootjateks peetakse Saksamaad, järgneb Venemaa (eliit klass) ja Valgevene.
Küünenahatangid
Kvaliteetseteks küünenahatangideks peetakse roostevabast terasest tange, mis kannatavad erinevaid sterilisatsiooni võimalusi. Tera pikkus võib varieeruda
3-12 mm, vastavalt tehniku harjumusele ja tööspetsiifikale. Inimestel käelabade suurusest lähtuvalt toodetakse erineva haardega tange. Mõnel firmal on tangid juba teritatud, teistel aga peab peale ostmist esimese asjana teritama. Ise teritada pole soovituslik, kuna tangide õige teritamine on väga spetsiifiline, et säilitada nende töövõime.
Teravateks tangideks peetakse tange, mis lõikamisel ei rebi nahka, vaid lõikavad nagu „sulavõid“. Vältida tuleb tangide maha kukkumist, võivad muutuda kasutuskõlbmatuteks. Hoiustamisel tuleb jälgida, et terad ei puutuks kokku teiste tangidega teradega lõikepinna vigastuste vältimiseks. Kasutada tuleks silikoonist terakaitsmeid.
Küünenahalükkajad
Igal materjalil on omad eelised ja miinused. Osadel materjalidel on servad teravamad, teistel aga juba karestatud. Kare pind aitab küüneplaati ka õhukesest läbipaistvast nahast puhastada. Klaasist lükkajate servad on küll teravad, kuid materjal ei ole kukkumisele vastupidav. Silikoonist lükkajaid on küünele kõige ohutumad. Roostevaba terasest nahalükkajad on kõige populaarsemad just nende keskmise serva teravuse ja vastupidavuse poolest, neid saab korduvkasutada.
Karedast kivist 
Materjaliks võib olla apelsinipuu või kask Sellised puupulgad on ühekordseks kasutamiseks. 
Roostevabast terasest 
Klaasist 
Silikoonist
KÄÄRID.
Erinevad käärid on mõeldud küünenahkade lõikamiseks ja küünte lõikamiseks. Kääre eristatakse lõiketera pikkuse ja paksuse poolest. Küünenahakäärid on mõeldud ainult nahaserva lõikamiseks. Lõiketera on üldiselt peenike, kerge kumerusega, tera pikkus on 20-23 mm. Kääride üldine keskmine pikkus on 100-120 mm.
Küünekäärid on paksema ja sirgema lõiketeraga. Kääre valmistatakse kõrgkvaliteetsest roostevabast terasest, see kannatab kõiki steriliseerimis- meetodeid. Eksisteerivad nii parema kui ka vasakukäelistel käärid, nende tera asetus on ka erinev.
Viilid
Viilid on küünetehniku jaoks üks olulisim tööriist. Küüneviilide vastupidavuse määrab ära materjal. Tegemist võib olla puidust alusel viiliga, metallalusele kleebitavate viilidega või mõne muu materjaliga.
Seni olid kõige levinumad viilid vahtkummist sisu ja peale pandud abrasiivmaterjaliga. Viili tootjast oleneb kui hästi on liimitud või pihustatud abrasiiv- materjal viilile. Osad viilid taluvad hästi keemilist sterilisatsiooni. Uuematel viilidel on abrasiivmaterjali asemel plastmassi segu, mis on liimitud viilile ja tundub nagu abrasiiv.
Puidust alusel viilid on enamasti ühekordseks kasutamiseks, kuna nende desinfitseerimine ja steriliseerimine on raskendatud tänu puidule, mis imab endasse niiskust ning pundub, muutes sellega viili kuju. Metallalusele kleebitavate viilide eeliseks on nende hügieen, kleebitav osa eemaldatakse ning visatakse ära peale igat klienti. Metallist alust on võimalik steriliseerida nii kuumaõhukapis kui ka keemilises sterilisatsioonis. Ka teistest materjalidest viile on võimalik keemiliselt steriliseerida. Üldiselt kannatavad enamus viile just keemilist steriliseerimist.
Viilid jaotatakse nende karedusastme järgi 80-280 grit. Grit on viilide karedusastme mõõdik. Mida suurem on viilide grit-number, seda pehmem on viil.
- 80-100 grit – akrüülmaterjal
- 100- 180 – polüakrüül ja geel
- 180-280 – naturaalne küüs
POLEERID
Poleeri kasutatakse naturaalse küüne ettevalmistamisel enne kunstmaterjali kandmist või juba kunstmaterjali lõppviimistlemisel, andes sellele viimase sileda lihvi enne värvi või disaini teostamist. Poleerid on üldiselt materjalist, mida saab hõlpsasti pesta ja leotada. Kuju poolest on enimlevinud poleerplokid ning poolkuu sarnased poleerid, mis on ergonoomilisemad.
Poleere jaotatakse nende karedusastme järgi:
- 80-100 grit – kare
- 150-180 grit – keskmine karedus
- 240-280 grit – pehme
- 3000-6000 grit – kõrgläike poleer
PINTSLID
Küünetehnikute tööd ei ole suuremalt jaolt teostatavad ilma pintslita. Pintslite valikul tuleks mõelda selle kasutuse üle. Geelimaterjaliga töötamisel tuleks valida sünteetilistest karvadest pintslid, kuna geelidega töötamisel on need vastupidavamad. Akrüüli ning akvarelliga töötamisel kasutatakse naturaalsest karvadest pintsleid, populaarseimad on sooblikarvadest pintslid. Naturaalsetest karvadest pintslid hoiavad hästi niiskust ning tänu sellele on nendega hea tööd teha. Pintslite varred on enamasti kas akrüülist, puidust või metallist. Erinevad tehnoloogiad vajavad erineva jäikusega pintsleid. Kui tööd tehakse vedelama geeliga, sobib pehmema karvaga pintsel, kui aga jäigaga ning purgist raskesti kättesaadava materjaliga, siis pigem tugevama karvaga pintsel. Pintslite kujud on erinevad, sõltuvad kasutaja harjumusest ja mugavusest ning tööfaasist.
Küünekunstis peente joonte tegemisel kasutatakse peenikesi pikemaid pintsleid, mis tagavad ilusa pika joone või krussi meisterdamise.
Akrüülmaterjaliga töötamisel kasutatakse naturaalsetest karvadest rebase saba meenutavaid pintsleid. Geeliga töötamisel kasutatakse enamasti kandilise või poolümara otsaga sünteetilistest karvadest pintsleid. Pintsleid tuleks puhastada vastava spetsiaalse ainega, et pikendada nende eluiga. Samuti tuleb neid hoida päikesevalguse eest peidus, et nad ei muutuks kõvaks (ei polümeriseeruks) ja kasutuskõlbmatuks. UV-lambi valgus ei tohi sattuda pintslile, geel pintsli sees kuivab ja pintslit ei saa enam kasutada. Pintsleid ei pea steriliseerima.
KÜÜNEHARJAD
Küüneharjadega eemaldavad tehnikud küüntelt üleliigse tolmu, et liikuda edasi protseduuri järgmisse etappi. Paljud kasutavad pehmemaid ning tihedate karvadega harju (sarnased puudriharjale), et kliendil oleks pehme ja mõnus tunne, kuid selliste harjade desinfitseerimine ja steriliseerimine on raskendatud pika kuivamisaja tõttu. Hea oleks kasutada veidi jäigema karvaga harjakesi, mis ei ole väga tihedad. Nende puhastamine on lihtsam ning kuivamisaeg kordades lühem. Parim võimalus harjade puhastamiseks on UH-vann.
Šabloonid
Šabloonid on küünetehnikute suured abimehed, et pikendada naturaalse küüneplaadi vabaserva. Küünevormid on saadaval kas paberist või plastikust. Plastiku eeliseks on selle painduvus ning vastupidavus lahti ja kinnikleepimisel. Paberist šabloonide eeliseks on vormi hoidmine. Tänapäeva šabloonidel on peale joonistatud mõõdikud ehk jooned, mis aitavad tehnikut kunstmaterjali kandmisel, et kõik küüned saaksid ühepikkused ning küljed oleksid õigel kõrgusel.
Küünepaber
Küünepaber on ristküliku kujuline salvrätik, mille abil puhastatakse küüneplaadilt üleliigne tolm, mustus ja materjal. Küünepaberid võiksid olla kiuvabad ning hea niiskusimavusega, et tööd lihtsustada . Kiulised küünepaberid võivad olla küll vastupidavamad paberist salvrättidest, kuid nendega töötamisel võivad kiud tekitada suurt tüli. Parem on kasutada paberist ehk tselluloosist või marlist tehtuid, kuna need ei aja kiude, mis võiksid jääda geeli või pintsli külge.
Joonised: Tvyx ja Dreamstime 3D: Tvyx ja Sketchfab Foto: Tvynx