Liigesed moodustavad funktsionaalsed tervikud. Jala tagaosa liigutused toimuvad alumises hüppeliigeses: kandluu pöördumine – sissepoole ehk varus, kandluu pöördumine väljapoole ehk valgus
Jalaluud moodustavad tugeva, kuplitaolise võlvsüsteemi, mida jala 24 lühikest lihast, kõõlused, jalapõhja rasvapadi ja säärelihased toetavad. Nad annavad sellele ka elastsuse. Kui lihasejõudlus kahaneb, kalduvad pöiavõlvid lõtvuma, moonduvad ja neelavad vähem löögijõudu.
Kandluu on kõige suurem jalaluudest, sest see kannab pool koormusest.
Jala siseserva pikikaare moodustavad:
kandluu
lodiluu
talbluu
I jalapöialuu
Liigeseid on neli, kaar on vetruv ja funktsionaalne.
Jala välimise pikikaare moodustavad:
kandluu
kuupluu
V pöialuu
Jala eesmine põikikaar moodustavad:
I – V jalapöialuud
Põikikaar lõpeb jalapöialuude distaalpeade moodustatud kaarega. Niimoodi jaguneb koormus ühtlaselt kogu jalale ja on kõigi pöialuude kanda. Suure varba koormus on kahekordne. Suur varvas on kõige tugevam ja omab kahte liigest. Jalapöialuud ei ole üksteisega pöialiigestes seotud, see võimaldab nende suure liikuvuse.
Seismise ajal on inimese jalaluud lukustunud jäigaks võlvsüsteemiks ülevalt tuleva keharaskuse ja alusest tõusva vastukoormuse mõjul. Kaarte kõrgus on individuaalne. Madalakaarelist jalga kutsutakse liiga sageli vajunud jalaks või lampjalaks (pes planus). Madal jalakaar on normaalne omadus kui kandluu on aluse suhtes otsesuunaline.
Individuaalsetest jalavaegustest aru saamiseks tuleb kursis olla tavaliste jalaehituse, -kuju ja -liikumise kõrvalekalletega. Sageli sõltuvad need inimese kehaehitusest ja liikumisvõimest.
Terve jalg on sirgete äärjoontega. Kannast on jalg kitsam. Varbad moodustavad lehviku ja on üksteisest eraldi ning liikuvad. Jala kujust oleneb kogu jala tugevus ja kingade valik.
Kuju järgi liigitatakse jalad kolme tüüpi:
Pöia kuju võib olla väga erinev.
Kuju järgi liigitatakse veel jalgu:
Lühike ja lai jalg
Tugeva ehitusega, on raske leida sobivat kinga
Pikk ja kitsas jalg
Paljajalu kõndides ebakindel. Kingad on sageli liiga lahedad, varbad kiiluvad seetõttu kinganinasse.
Kolmnurkne jalg
Eest lai ja kannast kitsas. Kand saab kingades kergesti vigastada, sest raske on leida kannast kitsast ja eest laia kinga.
Igal inimesel on individuaalsed jalakaared, mis ei mõjuta otseselt jala tugevust või nõrkust.
Kaare kõrgus
Jalgadel on iseloomulik suurus, jõud ja kuju. Tavaliselt eristatakse normaalse, kõrge või madala pöiavõlviga labajalgu, ent suuruse, jõu ja kuju kombinatsioone on lõpmatu hulk. Iga jalg jätab maha ainulaadse jälje. Jalg muutub terve elu jooksul. 30aastaselt ei ole jalg selline, nagu oli 20aastaselt.
Selles teemaplokis õppisid jalgade ehitust. Tead kolme põhilist liikumise viisi: labajalg on pööratud väljapoole, labajalg on otseasendis, labajalg on pööratud sissepoole. Vaadates enda või klientide jalanõusid saab aimu, kuidas sina või sinu kliendid kõnnivad.
Õppisid ka millised luud moodustavad jala siseserva pikikaare, jala välimise pikikaare ja jala eesmine põikikaare.
Oskad kuju järgi liigitada jalgu: lühike ja lai jalg, pikk ja kitsas jalg ning kolmnurkse kujuga jalg.
Lampjalgade kujunemise käigus lameneb pöia pikivõlv kuni kaob täielikult ja jäseme toetuspind muutub. Lampjalgsus on kõige sagedasem jalakuju muutus, mille areng saab enamasti alguse juba lapse- või noorukieas. Lampjalgsus on harilikult omandatud, kaasasündinud lampjalgsust on vähe (2-3%).
Tekkepõhjused ja -mehhanismid:
pöia rahhiit
ülekaal
pöia ülekoormus(sportlastel)
alajäseme halvatus
pöialuude põletik
pöiavigastused
ebasobivad jalanõud
vale kõndimisviisi tagajärg
Sümptomid ehk avaldumine
Alati ei pea lampjalg olema valulik. Kaebusteta on lampjalgsus tavaliselt siis, kui selle põhjuseks ei ole haigus vaid väljakujunemata tallavõlvid, kuna lapsed sünnivad lampjalgadega ja pöiavõlv kujuneb välja 12ndaks eluaastaks. Haigusest tingitud lampjalgsus avaldub peamiselt valuna. Kuna jala toetuspind muutub, siis jalajälg on tavalisest laiem. Lampjalgsuse juurde kuuluvad sageli varvastel esinevad konnasilmad ja vaevaluu.
Subjektiivsed sümptomid:
Objektiivsed sümptomid:
Jalad väsivad igas asendis kiiresti;
Krambid jalgades;
Liigeste jäigastumine või valulikkus;
Normaalne kõnnak häirub;
Kõndimisel valu, seljavalud.
Jalakaared allalaskunud või täiesti kadunud;
Paistetus liigestes, vahel ka säärtel;
Paksendid, konnasilmad jala siseküljel ja päkal;
Pöid pikeneb;
Muutused kingades.
Arstiravi võimalused:
Üldiselt on lampjalgade ravi mittekirurgiline. Elastne lampjalg ravi ei vaja, piisab mugavatest jalatsitest.
Rigiidne lampjalg vajab tavaliselt kirurgilist korrektsiooni ja seejärel tallatugesid. On olemas spetsiaalsed tallatoed, mis asetatakse jalanõudesse ja nendega korrigeeritakse pöiavõlvi. Tallatoed tehakse ja valitakse individuaalselt jala eripära arvestades. Alguses on nad kindlasti ebamugavad ja lahtiste jalanõude korral võib tekkida probleeme.
Väga moondunud liigeste korral rakendatakse kirurgilist ravi ja liiges jäigastatakse.
Kindlasti peab pöiale tegema võimlemisharjutusi, mis tugevdaksid lihaseid (varvastega esemete haaramine, jalatalla liigutamine tennisepallil).
Valida juba lapseeas õiged jalanõud (NB! kerged, elastse nahktallaga, kõva kontsakapiga, kinnise ninaga, et jalg välja ei vajuks, ortopeedilise tallaga)
Kindlat komppöia tekkepõhjust ei teata. Võimalikeks põhjusteks peetakse loote arengu- häiret, nabaväädi survet lootele, emaka või kasvajate survet ja kahjustavate kemikaalide toimet. Haige pöid on vales asendis: püstpöid ehk laps toetub varvastele, jalatallad on pööratud teineteise poole, pöia eesmine osa on keskosale lähendatud ning esineb kõrgepõikivõlv.
Vastavad muutused takistavad lapse normaalset arenemist, ta ei saa püsti tõusta ega kõndida.
Sümptomid ehk avaldumine
Tavaliselt on jala muutunud kuju äratuntav juba esimesel läbivaatusel. Kuna see muutus on luuline, siis ei saa jalga normaalsesse asendisse viia Kui komppöid on lapse ainukeseks haiguseks, siis teisi sümptoome ei ole. Valu see haigus ei põhjusta. Komppöiaga kaasneb sageli sääremarjalihaste kärbumine. Kõndimine on abitu, ebakindel, sest jalg toetab pöia välisservale või selgmisele pinnale.
On väga oluline, et haigus avastataks juba sünnitusmajas või esimestel elupäevadel.
Arstiravi võimalused:
Kerge vormi korral asetatakse jalgadele korrigeerivad sidemed, et „harjutada“ pöida õigesse asendisse. Võib teha massaaži. Ravi kestab 2-3 nädalat, või kuni jalg paraneb.
Sidemed on pehmest materjalist ja lapsevanemad saavad neid ise vahetada. Massaaž on vajalik säärelihaste tugevdamiseks ning liigessidemete venitamiseks.
Keskmise ja raske vormi korral pannakse alates 1-2 elupäevast lapse jalad kipsi. Jala asendit korrigeeritakse ning kipsi vahetatakse alguses iga nädal, hiljem paari nädala järel. Selline ravi kestab kuni pool aastat, vahel ka rohkem. Hiljem on vajalik vähemalt ühe aasta jooksul kanda ortopeedilisi jalatseid. Lapse kõndima hakkamise alguseks peab jalg olema paranenud.
Vajalikuks võib osutuda ka operatiivneravi umbes kuue kuu vanuselt. Teostatakse achilloplastika ehk pikendatakse liigessidemeid ja kõõluseid, et jalg paigutuks normaalsesse asendisse.
Pes cavus on eriti kõrge võlviga jalg. Paljajalu seistes võib jalakaare alt läbi näha. Kaarjala omapära on pikikaare ebanormaalne kõrgus. Kanna ja päka koormuspunktide vahe lüheneb.
Kergematel juhtudel ei loeta kaarjalga haiguseks, vaid võetakse seda kui jalatüüpi.
Tekkepõhjused:
pärilik
neuroloogilised tegurid
vigastused
kõrged kontsad
lühikesed jalanõud
pidev kõval pinnal käimine
Sümptomid:
pehmetes kudedes, kannas ja jalapöias ülepingest tingitud valulikkus;
Kui pöia põikikaar allalangeb surutakse II, III ja IV pöialuupead vastu aluspinda. Kõndides on tunne nagu oleksid kingades väikesed teravad kivikesed. II, III pöialuupea all võib olla punetus ning hüperkeratoosi. Varbaid ei saa vastu maad suruda ja seejuures pöida kergitada.
Esineb sagedamini naistel, tingituna ebaühtlasest koormuse jaotusest jalgadele. Peamiseks põhjuseks võib pidada lihaste ja liigesesidemete tegevuse puudulikkust.
Transversoplanusega kaasnevad sageli ka hallux valgus (vaevaluu), pes planus (lampjalg) ja pes excavatus (kaarjalg).
Subjektiivsed tunnused:
väsimus, ebamugavustunne
komplemisel võib ilmneda väga teravat valu pöialuude distaalpeade piirkonnas
põletav tunne päkas
valu ja soontekramp varvastes
Objektiivsed tunnused:
paksendid päka piirkonnas
eesmise põikikaare madaldumine
pöid paistes ja paistetus ka labajala dorsaalpoolel