Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 2 – JALGADE EHITUS

TEEMA 2 – JALGADE EHITUS

Selles teemaplokis õpid sa tundma jalgade ehitust.

Teema on jaotatud kahte ossa:

  1. jala kandvad osad ja kaared
  2. jalgade kuju ja suurus

Õpiväljundid

Selle teema lõppedes oled võimeline:

  • kirjeldama kandluu pööramist alumises hüppeliigeses
  • kirjeldama jala kandvaid osi ja kaari
  • kirjeldama jala kuju ja suurust

Õpiaeg orienteeruvalt 4 tundi.

Categories
Jala kandvad osad ja kaared JALGADE HOOLDUS TEEMA 2 – JALGADE EHITUS

Jala kandvad osad ja kaared

Jalg jaguneb funktsionaalselt kolme ossa:

  1. tagaosa;
  2. keskosa;
  3. eesosa.

Liigesed moodustavad funktsionaalsed tervikud. Jala tagaosa liigutused toimuvad alumises hüppeliigeses: kandluu pöördumine – sissepoole ehk varus, kandluu pöördumine väljapoole ehk valgus

Jalaluud moodustavad tugeva, kuplitaolise võlvsüsteemi, mida jala 24 lühikest lihast, kõõlused, jalapõhja rasvapadi ja säärelihased toetavad. Nad annavad sellele ka elastsuse. Kui lihasejõudlus kahaneb, kalduvad pöiavõlvid lõtvuma, moonduvad ja neelavad vähem löögijõudu.

Kandluu on kõige suurem jalaluudest, sest see kannab pool koormusest.

Jala siseserva pikikaare moodustavad:

  1. kandluu
  2. lodiluu
  3. talbluu
  4. I jalapöialuu

Liigeseid on neli, kaar on vetruv ja funktsionaalne.

Jala välimise pikikaare moodustavad:

  1. kandluu
  2. kuupluu
  3. V pöialuu

Jala eesmine põikikaar moodustavad:

    I – V jalapöialuud

Põikikaar lõpeb jalapöialuude distaalpeade moodustatud kaarega. Niimoodi jaguneb koormus ühtlaselt kogu jalale ja on kõigi pöialuude kanda. Suure varba koormus on kahekordne. Suur varvas on kõige tugevam ja omab kahte liigest. Jalapöialuud ei ole üksteisega pöialiigestes seotud, see võimaldab nende suure liikuvuse.

Seismise ajal on inimese jalaluud lukustunud jäigaks võlvsüsteemiks ülevalt tuleva keharaskuse ja alusest tõusva vastukoormuse mõjul. Kaarte kõrgus on individuaalne. Madalakaarelist jalga kutsutakse liiga sageli vajunud jalaks või lampjalaks (pes planus). Madal jalakaar on normaalne omadus kui kandluu on aluse suhtes otsesuunaline.

Joonised ja Foto: Tvyx ja Canva

Categories
Jala kuju ja suurus JALGADE HOOLDUS TEEMA 2 – JALGADE EHITUS

Jala kuju ja suurus

Individuaalsetest jalavaegustest aru saamiseks tuleb kursis olla tavaliste jalaehituse, -kuju ja -liikumise kõrvalekalletega. Sageli sõltuvad need inimese kehaehitusest ja liikumisvõimest.

Terve jalg on sirgete äärjoontega. Kannast on jalg kitsam. Varbad moodustavad  lehviku ja on üksteisest eraldi ning liikuvad. Jala kujust oleneb kogu jala tugevus ja kingade valik.

Kuju järgi  liigitatakse jalad kolme tüüpi:

Pöia kuju võib olla väga erinev.

Kuju järgi liigitatakse veel jalgu:

  • Lühike ja lai jalg

Tugeva ehitusega, on raske leida sobivat kinga

  • Pikk ja kitsas jalg

Paljajalu kõndides ebakindel. Kingad on sageli liiga lahedad, varbad kiiluvad seetõttu kinganinasse.

  • Kolmnurkne jalg

Eest lai ja kannast kitsas. Kand saab kingades kergesti vigastada, sest raske on leida kannast kitsast ja eest laia kinga.

Igal inimesel on individuaalsed jalakaared, mis ei mõjuta otseselt jala tugevust või nõrkust.

Kaare kõrgus

Jalgadel on iseloomulik suurus, jõud ja kuju. Tavaliselt eristatakse normaalse, kõrge või madala pöiavõlviga labajalgu, ent suuruse, jõu ja kuju kombinatsioone on lõpmatu hulk. Iga jalg jätab maha ainulaadse jälje. Jalg muutub terve elu jooksul. 30aastaselt ei ole jalg selline, nagu oli 20aastaselt.

Kaare kõrguse järgi jagatakse jalad:

  • normaalne
  • madal
  • kõrge

Foto: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 2 – JALGADE EHITUS

Teema 2 kokkuvõte

Selles teemaplokis õppisid jalgade ehitust. Tead kolme põhilist liikumise viisi: labajalg on pööratud väljapoole, labajalg on otseasendis, labajalg on pööratud sissepoole. Vaadates enda või klientide jalanõusid saab aimu, kuidas sina või sinu kliendid kõnnivad.

Õppisid ka millised luud moodustavad jala siseserva pikikaare, jala välimise pikikaare ja jala eesmine põikikaare.

Oskad kuju järgi liigitada jalgu: lühike ja lai jalg, pikk ja kitsas jalg ning kolmnurkse kujuga jalg.

Õppisid kaare kõrguse järgi jalgu jaotama:

  • normaalne
  • madal
  • kõrge
Categories
JALGADE HOOLDUS Sissejuhatus TEEMA 2 – JALGADE EHITUS

2.1 Harjutus

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 3 - JALGADE EHITUSVEAD Vasarvarbad ehk haamervarbad (digitus malleus)

Vasarvarbad ehk haamervarbad (digitus malleus)

Defininitsioon:

Haamervarvas on teise, kolmanda, neljanda ja viienda varba deformatsioon. Deformeerunud varvas on keskmisest lülist painutatud, meenutades visuaalselt haamrit. Haiguse algstaadiumis on haamervarvas painduv ja hõlpsasti ravitav. Kui aga probleem jääb tähelepanuta, võivad liigesed fikseeruda ja varvas vajab operatiivset ravi.

Tekkepõhjused:

  • mittesobivate jalanõude kandmine – kõrged kontsad, kitsaste ninadega jalanõud,
  • ebavõrdselt arenenud lihased

Sümptomid:

  • varvaste hõõrdumine vastu jalanõu sisekülge tekitab paksendeid, sarvestumist, konnasilmi
  • lihased jäigastuvad ning kaotavad võime varvast sirutada
  • valu
  • paksenenud küüned
  • paksendid ja konnasilmad jalapöialuu all
  • nahk muutub õrnaks

Ravi- ja hooldusvõimalused (ravi määrab arst):

  • sobivad jalanõud on pehme ja avara ninaosaga
  • jalatsid peavad olema 1–1,2 cm pikemad kui pikim varvas (paljudel on teine varvas suurest varbast pikem).
  • vältida kitsaste kõrge kontsaga kingade kandmist.
  • vajalikud harjutused varvastele, varba ettevaatlik sirutamine või varvastega väikeste esemete põrandalt üles tõstmine. Näiteks televiisorit vaadates või raamatut lugedes panna jalgade alla rätik ja seda varvastega kortsutada.
  • erinevad tallatoed ja padjad sümptomite leevendamiseks.
  • operatiivne ravi.

Foto: Tvyx ja Canva