Teemas käsitletakse järgmisi jalgade ehituse vigu:
Õpiväljundid
Selle teema läbimisel tead:
Õpiaeg on orienteeruvalt 8 tundi. Ära muretse kui õppimine võtab rohkem või vähem aega, me kõik ei õpi ju ühes tempos.
Definitsioon:
Lampjalgade kujunemise käigus lameneb pöia pikivõlv kuni kaob täielikult ja jäseme toetuspind muutub. Lampjalgsus on kõige sagedasem jalakuju muutus, mille areng saab enamasti alguse juba lapse- või noorukieas. Lampjalgsus on harilikult omandatud, kaasasündinud lampjalgsust on vähe (2-3%).
Tekkepõhjused ja -mehhanismid:
Sümptomid ehk avaldumine
Alati ei pea lampjalg olema valulik. Kaebusteta on lampjalgsus tavaliselt siis, kui selle põhjuseks ei ole haigus vaid väljakujunemata tallavõlvid, kuna lapsed sünnivad lampjalgadega ja pöiavõlv kujuneb välja 12ndaks eluaastaks. Haigusest tingitud lampjalgsus avaldub peamiselt valuna. Kuna jala toetuspind muutub, siis jalajälg on tavalisest laiem. Lampjalgsuse juurde kuuluvad sageli varvastel esinevad konnasilmad ja vaevaluu.
Arstiravi võimalused:
Üldiselt on lampjalgade ravi mittekirurgiline. Elastne lampjalg ravi ei vaja, piisab mugavatest jalatsitest.
Foto: Tvyx ja Canva
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Kindlat komppöia tekkepõhjust ei teata. Võimalikeks põhjusteks peetakse loote arengu- häiret, nabaväädi survet lootele, emaka või kasvajate survet ja kahjustavate kemikaalide toimet.
Haige pöid on vales asendis: püstpöid ehk laps toetub varvastele, jalatallad on pööratud teineteise poole, pöia eesmine osa on keskosale lähendatud ning esineb kõrge põikivõlv.
Vastavad muutused takistavad lapse normaalset arenemist, ta ei saa püsti tõusta ega kõndida.
Sümptomid ehk avaldumine
Tavaliselt on jala muutunud kuju äratuntav juba esimesel läbivaatusel. Kuna see muutus on luuline, siis ei saa jalga normaalsesse asendisse viia Kui komppöid on lapse ainukeseks haiguseks, siis teisi sümptoome ei ole. Valu see haigus ei põhjusta. Komppöiaga kaasneb sageli sääremarjalihaste kärbumine. Kõndimine on abitu, ebakindel, sest jalg toetab pöia välisservale või selgmisele pinnale.
On väga oluline, et haigus avastataks juba sünnitusmajas või esimestel elupäevadel.
Arstiravi võimalused:
Vajalikuks võib osutuda ka operatiivne ravi umbes kuue kuu vanuselt. Teostatakse achilloplastika ehk pikendatakse liigessidemeid ja kõõluseid, et jalg paigutuks normaalsesse asendisse.
Foto: Tvyx ja Canva
Definitsioon:
Pes cavus on eriti kõrge võlviga jalg. Paljajalu seistes võib jalakaare alt läbi näha. Kaarjala omapära on pikikaare ebanormaalne kõrgus. Kanna ja päka koormuspunktide vahe lüheneb.
Kergematel juhtudel ei loeta kaarjalga haiguseks, vaid võetakse seda kui jalatüüpi.
Tekkepõhjused:
Sümptomid:
Hooldamine ja ravi:
Foto: Tvyx ja Canva
Definitsioon:
Pöia eesmise põikikaare allalangemine.
Sümptomid:
Kui pöia põikikaar allalangeb surutakse II, III ja IV pöialuupead vastu aluspinda. Kõndides on tunne nagu oleksid kingades väikesed teravad kivikesed. II, III pöialuupea all võib olla punetus ning hüperkeratoosi. Varbaid ei saa vastu maad suruda ja seejuures pöida kergitada.
Esineb sagedamini naistel, tingituna ebaühtlasest koormuse jaotusest jalgadele. Peamiseks põhjuseks võib pidada lihaste ja liigesesidemete tegevuse puudulikkust.
Transversoplanusega kaasnevad sageli ka hallux valgus (vaevaluu), pes planus (lampjalg) ja pes excavatus (kaarjalg).
Subjektiivsed tunnused:
Objektiivsed tunnused:
Hooldamine ja ravi:
Foto: Tvyx ja Canva
Väsimusmurd ei teki trauma tagajärjel, vaid korduvatest ülekoormusest tekkivate mikrotraumade kuhjumise tõttu luukoes (skeletiluu nii öelda väsib ära).
Väsimusmurdu võivad põhjustada sagedased korduvad liigutused normaalse koormusega (nt jooksmine) või mittesagedased koormused suurte raskustega (nt tõstmine). Kõige ohtlikum stressimurdu tekitav kooslus on suure sageduse ja raskusega koormused. Esineb II-IV metatarsaalluudes. Pöialuude ja varbaluude vaheliste liigeste liikuvus on vähenenud, tekib hüperkeratoos. Vigastusele on tüüpiline, et valu on pidev terve treeningu kestel ega taandu ka puhates.
Põhjused:
Sümptomid:
Hooldust ja ravi teostab professionaal.
Soovitused:
Kõnekeeles tuntakse rohkem O-jalgade ja rangjalgade nime all. Esinevad juba vastsündinueas, põhjuseks lapse üsasisene „kokkusurutud“ asend.
O-jalad (genu varum):
X-jalad (genu valgum):
Tekkepõhjused:
Rahhiiti soodustavad:
Sümptomid:
Rahhiidi füüsilised tunnused
Soovitused:
Hooldamine
Foto: Tvyx ja Canva
Bunion ehk suure varba nukk on luuline või pehmekoeline moodustis suure varba pöialabaluu ja proksimaalse lüli liigese piirkonnas. Sageli kasutatakse sellise deformatsiooni kirjeldamisel ladinakeelset väljendit hallux valgus.
Väikese varba (5. varba) juures tekkivat samalaadset muutust nimetatakse bunionette’iks. 2.–5. varbal võivad tekkida muutused, mis on enamikul juhtudel kaasuvaks bunioni korral, kuid võivad olla kujunenud ka sõltumatult — põhjuseks liiga pikk varvas või varasem vigastus. Nimetatud deformatsioone nimetatakse haamervarbaks (ladina keeles digitus malleus))
Tekkepõhjused:
Sümptomid:
Hooldus ja ravi: (ravi määrab arst)
Ravi esmaseks eesmärgiks on vaevuste vähendamine ja muutuste pidurdamine.
▶ Sobivate jalanõude valik: bunionist põhjustatud vaevusi aitab vähendada kitsastest ja ebamugavatest jalanõudest loobumine. Sobivaimad on jalanõud, mis ei avalda jalale survet. Jalanõudel peaks olema piki- ja ristvõlvi toetavad kerged padjandid ja parem kannatoestus.
▶ Tallatoed kaitsevad üldjuhul jalga jalavõlvi allavajumise eest ja ühtlustavad labajala koormust käimisel, samuti hoiavad need ära hõõrdumised deformeerunud piirkondades.
▶ Silikoontoed esimese ja teise varba vahel takistavad suure varba vajumist teisele varbale. Neid tuleks kanda iga päev.
▶ Halluxi öörihmad ja asendilahased hoiavad suurt varvast magamise ajal õiges asendis ja kaitsevad sellega suurevarba nuki kapslit ülevenimise eest. Mõned inimesed kasutavad öörihmu ka päevasel ajal, paljudel häirivad need siiski jalanõude kasutamist.
▶ Eritoed teiste eespöia muutuste (nn haamervarbad) korrigeerimiseks.
▶ Jalatallalihaste treenimine, tallamassaaž ja venitusharjutused on olulised jalalaba lihastoonuse hoidmiseks.
Foto: Tvyx ja Canva
Väikevarba vaevaluu ehk väikevarba käändumine teiste varvaste suunas on nn istuva rätsepa kutsehaigus. Võib olla tekitatud või kaasasündinud.
Hooldamine:
Foto: Tvyx ja Canva
Defininitsioon:
Haamervarvas on teise, kolmanda, neljanda ja viienda varba deformatsioon. Deformeerunud varvas on keskmisest lülist painutatud, meenutades visuaalselt haamrit. Haiguse algstaadiumis on haamervarvas painduv ja hõlpsasti ravitav. Kui aga probleem jääb tähelepanuta, võivad liigesed fikseeruda ja varvas vajab operatiivset ravi.
Tekkepõhjused:
Sümptomid:
Ravi- ja hooldusvõimalused (ravi määrab arst):
Foto: Tvyx ja Canva