16.-18.sajandil anti konnasilmadele väga erinevaid nimetusi: kanasilm, corn, liktorn. Erialane kirjandus kasutab konnasilma kohta heloma või kr tyloma, ld clavus. Konnasilm ei ole haigus, vaid sümptom.
Pikaajalise ja sageda surve või hõõrdumise tõttu hakkavad naharakud tootma intensiivselt keratiini, et nahka kaitsta. Niimoodi tekivad taldadel, varvastel või kandadel ebanormaalsed nahapaksendid ehk konnasilmad. Oma olemuselt on konnasilm tihedalt liitunud kuivanud sarvkihirakkude kogum. Füüsiliste muutuste tõttu ei saa need rakud liikuda naha pindmistesse kihtidesse.
Kui otse konnasilma ehk teisisõnu kõva keratiinikihi all on luu, võib konnasilma tuuma surve hakata isegi luuümbrist ärritama. Seda juhtub sageli varvastel, eelkõige liigesemuutuste korral. Konnasilma võib suhtuda kui ühte villide eriliiki. Erinevalt villidest on konnasilm alati selgepiiriline ja tema keskpunktis on tuum, mis kiilukujuliselt naha sügavatesse kihtidesse tungib. Mida tugevam ja kestvam on jalatsite surve konkreetsele kohale, seda sügavamale võib tuum tungida. Konnasilmad tekivad nendesse piirkondadesse, kus nahk on luu, kinga ja aluse vahelise surve all.
Konnasilmad on kõvad (durum) ja pehmed (molle).
Konnasilmi on mitut erinevat liiki. Rahvusvahelise meditsiinilise nomenklatuuri alusel nimetatakse järgmiselt:
- Kõva konnasilm ehk Clavus durus (Cd)
- Pehme konnasilm ehk Clavus mollis (Cm)
- Vaskulaarne konnasilm ehk Clavus vascularis (Cv)
- Neurovaskulaarne konnasilm ehk Clavus neurovascularis (Cnv)
- Neurofibroosne konnasilm ehk Clavus neurofibrosus (Cnf)
- Papillaarne konnasilm ehk Clavus papillaris (Cp)
- Hirsjas, “valge vistrikuga” konnasilm ehk Clavus miliaris (Cmil.)
- Küünealune konnasilm ehk Clavus subunguales (Cs)
- “Ogaga” (südamikuga) konnasilm ehk Clavus spina (Csp).
Neli kõige levinumat konnasilmade liiki:
- Kõva konnasilm kujutab endast väikese pindala ja ümmarguse kujuga sarvkihi paksendit. Asub sageli varvastevaheliste liigeste projektsiooni kohtades.
- Pehme konnasilm asub varbavahedes ja kujutab endast kindlapiirilist paksenenud sarvkihti.
- Küünealune konnasilm asub küüne külgmiste servade all (mõnikord küüneplaadi all) ja kujutab endast paksenenud sarvkihti, mille tekkepõhjuseks on küüneserva surve pehmetele kudedele.
- Kõva, juurega konnasilm – konnasilm, mille puhul paksenenud sarvkiht ulatub koonusekujuliselt päris nahka ning tekitab valu ja tundlike närvilõpmete kahjustuse.
Konnasilmade paiknemine:
- varvaste liigeste dorsaalpoolel
- päkal
- küüne all
- küüne uurdes
- varvaste otstes
- vaevaluu peal
- varvaste vahel
Konnasilmade ennetamine ja ravi
Konnasilmade ravimise ja eemaldamise ühtseid kriteeriume ei eksisteeri. Sageli üritab inimene end selle probleemi puhul ise aidata, tekitades endale haava. Sokkide kaudu või ebapiisava hügieeni tõttu kude nakatub (infitseerub). Kõige efektiivsema konnasilma eemaldamise viib läbi jalahooldusspetsialist. Oluline on regulaarne ja piisav jalahügieen.
Hooldamise põhimõtted:
- parandada jala asendit.
- vaadata üle jalanõude sisemus, et seal midagi häirivat sees ei oleks.
- mehhaaniline hooldus (raspeldamine).
- ravimid, plaastrid.
NB! Konnasilmad võivad ka iseenesest kaduda.
Foto: Tvyx ja Canva