Rubriik: JALGADE HOOLDUS

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 3 - JALGADE EHITUSVEAD Väsimusmurd ehk marsimurd, stressimurd (stress fractura)

Väsimusmurd ehk -marsimurd, stressimurd (Stress Fractura)

Väsimusmurd ei teki trauma tagajärjel, vaid korduvatest ülekoormusest tekkivate mikrotraumade kuhjumise tõttu luukoes (skeletiluu nii öelda väsib ära).

Väsimusmurdu võivad põhjustada sagedased korduvad liigutused normaalse koormusega (nt jooksmine) või mittesagedased koormused suurte raskustega (nt tõstmine). Kõige ohtlikum stressimurdu tekitav kooslus on suure sageduse ja raskusega koormused. Esineb II-IV metatarsaalluudes. Pöialuude ja varbaluude vaheliste liigeste liikuvus on vähenenud, tekib hüperkeratoos. Vigastusele on tüüpiline, et valu on pidev terve treeningu kestel ega taandu ka puhates.

Põhjused:

  • ülekoormus
  • suured raskused, liiga intensiivne treeningkoormus
  • kõva maapind või liiga pehme pinnas, ühe treeningu ajal sportimispinna vahetamine
  • liiga jäiga tallaga spordijalanõud
  • väljaravimata eelnevad vigastused

Sümptomid:

  • valu
  • kangustunne ja turse

Hooldust ja ravi teostab professionaal.

Soovitused:

  • anda jalgadele puhkust
  • paraneb umbes 3 kuud, kuna luu kokkukasvamine võtab aega
  • kasutada karke ja spetsiaalset ortoosi vähemalt ühe kuu jooksul
  • käia ujumas ja sõita rattaga
Categories
JALGADE HOOLDUS O- ja X-jalad (genu varum) (genu valgum) TEEMA 3 - JALGADE EHITUSVEAD

O- ja X-jalad (genu varum) (genu valgum)

Kõnekeeles tuntakse rohkem O-jalgade ja rangjalgade nime all. Esinevad juba vastsündinueas, põhjuseks lapse üsasisene „kokkusurutud“ asend.

O-jalad (genu varum):

  • seistes pahkluud koos jääb põlvede vahele vahe.
  • eristada füsioloogilist seisundit patoloogilisest.
  • mõõta lapse põlvede vaheline kaugus seistes jalad koos.
  • kui tulemus on võrdne või väiksem kui 5 cm pole muretsemiseks põhjust.
  • soovitav on  iga kuue kuu tagant teha fotod hindamaks jalgade asendi muutusi.
  • füsioloogiliste o-jalgade puhul pole ravi näidustatud, lapse jalad muutuvad üldjuhul sirgeks 1,5-2.eluaastaks.

X-jalad (genu valgum):

  • füsioloogiline X-jalgsus tekib alates 2. eluaastast.
  • selliste jalgade puhul jääb põlved koos seistes pahkluude vahele vahe.
  • X-jalgsus püsib tavaliselt 4-5.eluaastani ning hakkab seejärel taanduma.
  • taandumine  toimub tavaliselt spontaanselt, ilma mingisuguse ravita ning 7-8.eluaastaks peaksid lapse jalad olema üsna sirged.
  • minimaalne x-jalgsus jääb aga püsima ka täiskasvanueas.
  • ülekaalulistel lastel püsib x-jalgsus tavalisest kauem.
  • kui laps seisab põlved koos ning pahkluude vahelise kauguse mõõtmisel on tulemus võrdne või väiksem kui 5 cm on see füsioloogiline seisund.
  • kui 3aastasel lapsel on põlved koos seistes pahkluude vahe suurem kui 7,5 cm ja neljandaks eluaastaks on see kasvanud 10 cm-ni, on ilmselt tegemist probleemiga, millele tuleks pöörata suuremat tähelepanu.
  • soovitav on  iga kuue kuu tagant teha  fotod, hindamaks jalgade asendi muutusi aja jooksul.

Loe TÜ Kliinikumi artiklit

Tekkepõhjused:

  • rahhiit ehk D-vitamiini puudus

Rahhiiti soodustavad:

  • väärtoitumine (ka rinnaga toitva ema puhul)
  • halvad olmetingimused                                                   
  • vähene viibimine värskes õhus
  • vähene liikumine
  • võimlemise ja massaaži alahindamine
  • mitmed põetud haigused

Sümptomid:

Rahhiidi füüsilised tunnused

  • luud muutuvad pehmeks
  • hilineb hammaste lõikumine, hambaemail defektne
  • lihased nõrgad ja lõdvad
  • ilmneb sageli ka kehvveresus
  • roided pehmenevad: ettevõlvunud rinnak või sissepoole võlvunud rinnak
  • O- ja X- jalgade tekkimine, pikkade toruluude otsmised osad laienevad, areneb ka lampjalgsus.

Soovitused:

  • viibida värskes õhus ja päikese käes
  • tervislik toitumine ja piisav füüsiline koormus
  • D- vitamiini preparaadid

Hooldamine

  • ravimassaaž
  • ujumine
  • ravivõimlemine
  • õiged jalanõud

Foto: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 3 - JALGADE EHITUSVEAD Vaevaluu ( hallux valgus)

Vaevaluu (Hallux valgus)

Bunion ehk suure varba nukk on luuline või pehmekoeline moodustis suure varba pöialabaluu ja proksimaalse lüli liigese piirkonnas. Sageli kasutatakse sellise deformatsiooni kirjeldamisel ladinakeelset väljendit hallux valgus.

Väikese varba (5. varba) juures tekkivat samalaadset muutust nimetatakse bunionette’iks. 2.–5. varbal võivad tekkida muutused, mis on enamikul juhtudel kaasuvaks bunioni korral, kuid võivad olla kujunenud ka sõltumatult — põhjuseks liiga pikk varvas või varasem vigastus. Nimetatud deformatsioone nimetatakse haamervarbaks (ladina keeles digitus malleus))

Tekkepõhjused:

  • pidev surve suure varba lülidele (kitsad ja ebasobivad jalanõud)
  • luu- ja liigestestruktuuri moondumine
  • pärilikud muutused jala eesosas
  • eespöia luulised eripärad
  • hormonaalsed muutused üle 50-aastastel naistel
  • luude hõrenemine
  • jala piki- ja ristivõlvi lamenemine
  • traumad
  • teatud haigused (reumatoidartriit, podagra, psoriaatiline artriit jt)
  • sidekoe nõrkuse korral
  • varbale langev otsene koormus või surve tekitab haamervarba

Sümptomid:

  • moondunud luu ja liigese piirkonna valu
  • liigese piirkonna turse ja punetus (bursiit)
  • liigese liikuvuse piiratus
  • nahapaksendid
  • märgatav varvaste moondumine (könksumine)

Hooldus ja ravi: (ravi määrab arst)

Ravi esmaseks eesmärgiks on vaevuste vähendamine ja muutuste pidurdamine.

▶ Sobivate jalanõude valik: bunionist põhjustatud vaevusi aitab vähendada kitsastest ja ebamugavatest jalanõudest loobumine. Sobivaimad on jalanõud, mis ei avalda jalale survet. Jalanõudel peaks olema piki- ja ristvõlvi toetavad kerged padjandid ja parem kannatoestus.

▶ Tallatoed kaitsevad üldjuhul jalga jalavõlvi allavajumise eest ja ühtlustavad labajala koormust käimisel, samuti hoiavad need ära hõõrdumised deformeerunud piirkondades.

▶  Silikoontoed esimese ja teise varba vahel takistavad suure varba vajumist teisele varbale. Neid tuleks kanda iga päev.

▶  Halluxi öörihmad ja asendilahased hoiavad suurt varvast magamise ajal õiges asendis ja kaitsevad sellega suurevarba nuki kapslit ülevenimise eest. Mõned inimesed kasutavad öörihmu ka päevasel ajal, paljudel häirivad need siiski jalanõude kasutamist.

▶   Eritoed teiste eespöia muutuste (nn haamervarbad) korrigeerimiseks.

▶ Jalatallalihaste treenimine, tallamassaaž ja venitusharjutused on olulised jalalaba lihastoonuse hoidmiseks.

Loe ORTOPEEDIA ARSTI AS ARTIKLIT
Ortopeed Dr Vahur Metsna videoloeng

Foto: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 3 - JALGADE EHITUSVEAD Väikevarba vaevaluu (digitus quintus varus)

Väikevarba vaevaluu (digitus quintus varus)

Väikevarba vaevaluu ehk väikevarba käändumine teiste varvaste suunas on nn istuva rätsepa kutsehaigus. Võib olla tekitatud või kaasasündinud.

Hooldamine:

  • lõikus
  • toed jalanõudes
  • massaaž
  • venitus

Foto: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 3 - JALGADE EHITUSVEAD Vasarvarbad ehk haamervarbad (digitus malleus)

Vasarvarbad ehk haamervarbad (digitus malleus)

Defininitsioon:

Haamervarvas on teise, kolmanda, neljanda ja viienda varba deformatsioon. Deformeerunud varvas on keskmisest lülist painutatud, meenutades visuaalselt haamrit. Haiguse algstaadiumis on haamervarvas painduv ja hõlpsasti ravitav. Kui aga probleem jääb tähelepanuta, võivad liigesed fikseeruda ja varvas vajab operatiivset ravi.

Tekkepõhjused:

  • mittesobivate jalanõude kandmine – kõrged kontsad, kitsaste ninadega jalanõud,
  • ebavõrdselt arenenud lihased

Sümptomid:

  • varvaste hõõrdumine vastu jalanõu sisekülge tekitab paksendeid, sarvestumist, konnasilmi
  • lihased jäigastuvad ning kaotavad võime varvast sirutada
  • valu
  • paksenenud küüned
  • paksendid ja konnasilmad jalapöialuu all
  • nahk muutub õrnaks

Ravi- ja hooldusvõimalused (ravi määrab arst):

  • sobivad jalanõud on pehme ja avara ninaosaga
  • jalatsid peavad olema 1–1,2 cm pikemad kui pikim varvas (paljudel on teine varvas suurest varbast pikem).
  • vältida kitsaste kõrge kontsaga kingade kandmist.
  • vajalikud harjutused varvastele, varba ettevaatlik sirutamine või varvastega väikeste esemete põrandalt üles tõstmine. Näiteks televiisorit vaadates või raamatut lugedes panna jalgade alla rätik ja seda varvastega kortsutada.
  • erinevad tallatoed ja padjad sümptomite leevendamiseks.
  • operatiivne ravi.
Loe artiklit

Foto: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS Mortoni neuroom (plantar digital neuroma) TEEMA 3 - JALGADE EHITUSVEAD

Mortoni neuroom (plantar digital neuroma)

Mortoni neuroomi korral on kiud on paksenenud ning suruvad närvile, mis viivad varvasteni.

Mortoni neuroom on valulik seisund, mis mõjutab kõige tavalisemalt meie jala padjandi II –III ja III-IV metatarsaalluude vahelist ala. Võib tunduda nagu sul oleks kivi kingas või oleksid sokid kehvasti jalas, olles selle koha juures kortsus. Pöialuude kahelt poolt kokkusurumisel tekib valu.

Tekkepõhjused:

  • kõrged kontsad
  • Mortoni neuroom aetakse segamini artriidi või põletikuga, vahel ka mõne traumaga. Kuna tunnused on sarnased ja piirkond raskesti tuvastatav.

Sümptomid:

  • valu kui on vaja raskust kanda (kontsad, kitsas king) . Tihtipeale annab valu tunda juba lühikese aja jooksul.
  • valu võib olla torkiv, põletav, terav. Vahel võib esineda ka tundetust, see on individuaalne.

Hooldamine ja ravi (ravi määrab arst):

  • konservatiivne
  • põikikaare toestamine
  • süstid
  • operatiivne ravi
Loe artikilit (inglise keeles)
Categories
Jäik suurvarvas JALGADE HOOLDUS TEEMA 3 - JALGADE EHITUSVEAD

Jäik suurvarvas (Hallux rigidus, hallux limitus)

Definitsioon:

Kui suure varba liigeses on liikumine piiratud, nimetatakse varvast limituseks. Kui varvas on täiesti jäik, nimetatakse seda hallux rigiduseks.

Tekkepõhjused:

  • mikrotraumad ja suur koormus (näiteks jalale kukkunud ese)
  • liigne koormus
  • kitsa jalaga inimeste probleem
  • lühike king                                                        
  • trauma või löök
  • lampjalgsus

Sümptomid:

  • valu esineb suure varba tüviliigeses käimisel ja jooksmisel, liiges jämeneb.
  • paistetus
  • valulikkus
  • liikumistakistus

Hooldamine ja ravi:

  • toestamine (pehme tugi I pöialuu alla ja pea taha)
  • massaaž
  • operatiivne ravi
Loe artiklit

Joonis: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS TEEMA 3 - JALGADE EHITUSVEAD Teema 3 kokkuvõte

Teema 3 kokkuvõte

Selles teemas õppisid tundma erinevaid jalgade ehituse vigade tekkepõhjuseid, sümptomeid ja hoolduspõhimõtteid. Oluline on, et oskad klienti probleemide korral edasi arstile suunata. Pediküürija ei pane diagnoosi ega määra ravi. Tutvusid järgmiste jalgade ehituse vigadega:

  1. lampjalg
  2. komppöid
  3. kaarjalg
  4. põikikaare madaldumine
  5. väsimusmurd
  6. O- ja X-jalad
  7. vaevaluu
  8. väikese varba vaevaluu
  9. jäik suurvarvas
  10. Mortoni neuroom
Categories
JALGADE HOOLDUS Kandluu limapauna põletik (Calcaneo bursitis) TEEMA 4 – Kannahaigused

Kandluu limapauna põletik (Calcaneo bursitis)

Limapaunad asuvad naha ja luu vahel ning kõõluse ja luu vahel. Funktsiooniks on luid ja kõõluseid kaitsta. Limapaunu on inimese kehas igal pool, kus kõõlus või side kinnitub luule nurga all või kus kõõlus peab libisema üle luulise osa.

Tekkepõhjused:

  • ühekordne trauma
  • krooniline ülekoormus ja hõõrdumine

Hooldamine ja ravi (ravi määrab arst):

  • raviks kasutatakse esmalt limapauna punktsiooni, millega vedelik eemaldatakse. Järgneb põletikuvastane ravi.
  • õiged jalanõud
  • toestavad plaastrid
  • külmaravi
  • steroidhormooni süstimine
  • harva on vajalik operatiivne ravi

Foto: Tvyx ja Canva

Categories
JALGADE HOOLDUS Kukekannus plantaarfastsiit (fasciitis plantaris) TEEMA 4 – Kannahaigused

Kukekannus plantaarfastsiit (fasciitis plantaris)

Definitsioon

Talla all asuva paksu fastsia e sidekirme põletiku tagajärjel tekib kukekannus. Plantaarfastsiit on kõige sagedasem kannavalu põhjus. Keskmiselt ravitakse seda probleemi aastas 2 miljonil inimesel.
Plantaarfastsiiti põhjustab jalavõlvi toetavate tugevate kudede ärritus ja põletik

Tekkepõhjused

Tihti kujuneb plantaarfastsiit välja ilma täpselt määratava põhjuseta. Kuid on palju tegureid, mis võivad soodustada antud haiguse teket:

  • rasvumus
  • kõrge tallavõlv
  • korduvad põrgetega seotud tegevused (jooksmine, muu sport)
  • koormuse järsk tõus või mingi uus jalga koormav tegevus
  • labajala painutuse takistus (lihasjäikus, sidemete jäikus, muu)

Sümptomid:

  • valu jalalaba alumises osas, kanna piirkonnas.
  • valu hommikul esimeste sammude tegemisel, või peale pikka puhkamist nt. autosõitu. Valu taandub peale paari minutit kõndimist.
  • tugev valu peale trenni või muud labajalga koormavat tegevust.

Hooldus ja ravi (määrab arst)

  • Puhkus – Esimeseks sammuks valu vähendamisel on piirata või lõpetada tegevus mis põhjustab valu süvenemist. Võib olla vajalik lõpetada tegelemine spordiga, kus labajalg lööb tugevasti vastu jäika pinda – asfaldi peal või saalis jooksmine, stepp aeroobika, muu.
  • Jahutus.
    Valu võib aidata vähendada labajalaga külma vee pudeli rullimine kakskümmend minutit 3-4 korda päevas.
  • Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid.
    Ravimid nagu Ibuprofeen ja Naprokseen vähendavad valu ja põletiku. Antud ravimite kasutamine üle ühe kuu peab olema konsulteeritud arstiga!
  • Harjutused.
    Plantaarfastsiiti võivad süvendada jäigad sääre ja labajala lihased. Säärte ja labajalgade venitamine on kõige efektiivsem meetod valu leevendamiseks.
  • Hormoonsüstid.
    Hormoonsüstid on tugevad põletikuvastased ravimid, mida süstitakse põletiku piirkonda selle leevendamiseks.
  • Toetavad jalanõud ja tallad.
    Paksu talla ja lisapehmendusega jalanõude kasutamine võib vähendada seistes ja käimisel tekkivat kannavalu. Astumisel vastu maapinda põrkuvas labajalas mõjub fastsiale suur rõhk, mis võib tekitada mikrotraumasid. Pehmendatud jalanõud vähendavad rõhku fastsiale ning aitavad mikrotraumasid ära hoida.
  • Füsioteraapia – Arst võib soovitada teile koostööd füsioterapeudi harjutusprogrammi väljatöötamiseks ja jälgimiseks.
  • Kirurgiline ravi – Kirurgiline ravi on individuaalne, sõltudes kannavalu põhjustest ja mehhanismist.
Loe artiklit

Foto: Tvyx ja Canva