Vali õige vastus
Categories
Rubriik: JALGADE HOOLDUS
Selles teemas õppisid tundma kahte põhilist kannahaigust – kukekannust ja kandluu limapauna põletikku. Kandluu haiguseid on oluliselt rohkem kui siin teemas käsitletud, kuid kuna need haiguslikud seisundid jäävad arstide ravida, siis ei pea neid siin teema all rohkem käsitlema.
Oskad kirjeldada kahte kannahaigust ning oled teadlik vajadusest klient edasi arsti juurde suunata.
Categories
Tüügas (Verruca vulgaris)
Vaata ka: https://kaedjalad.juuksurikool.ee/viirusnakkused/
Jalataldade tüükad (Verruca pedis)
Tüükad paiknevad enamasti üksikutena ja on sageli valulikud. Nad kasvavad mehhaanilise surve tõttu sissepoole, olles ümbritseva nahaga suhteliselt tasapinnalised. peavad taluma sagedast hõõrdumist ja jalanõude survet. Tallaalused tüükad võivad olla väga visad ja raskesti ravile alluvad.
Mosaiiktüükad
Võivad esineda nii kätel kui jalgadel, moodustades suuri kuni mitme cm läbimõõduga laatunud koldeid. Tavaliselt tüükad iseenesest ei kao ja alluvad ravile raskelt.
Lamedad tüükad (Verruca plana)
2-5 mm suurusega, madalad sileda pehme pinnaga, roosakad või hallikaspruunid ning nahaga suhteliselt tasapinnalised tüükad Enamasti leidub neid arvukalt näol, kuid ka käeselgadel, õlavartel ja alajäsemetel. Mõnikord, kui kolded on pruunikad, võivad nad segi minna päikeselaikude või tedretähnidega.
Küüneümbruse tüükad kasvavad küünevallidel ja küüneplaadi all, kahjustades ka küüneplaati.
Tüügaste ravi:
Tüükaid ei pea alati ravima, nad võivad ka ise kaduda. Näiteks 50 protsendil lastest taanduvad tüükad ilma ravita 6 kuu jooksul, 2 aastaga on 90 % tüügastest kadunud. Soovitav on tüükaid siiski ravida just nende nakkusohtlikkuse tõttu. Ravida tuleb neid, mis laienevad või levivad kiirelt või mis on püsinud üle kahe aasta. Ravimeetodi valik sõltub tüügaste vormist, asukohast, patsiendi vanusest, haiguse kestusest ja ulatusest. Oluline on kannatlikkus, järjekindel ravi ja organismi enda viirustele vastupanuvõime suurendamine.
- Duofilm nahalahus – salitsüülhappe baasil
- Laserravi
- EndWarts PEN sisaldab tugevatoimelist sipelghappe lahust
- Plaastrid
- Krüoteraapia – vedela lämmastikuga külmutamine
Üldised nõuded viiruse leviku takistamiseks:
- ärge kammige, harjake või raseerige tüügastega kaetud piirkondi.
- ärge kasutage tüügastega küüntel sama küüneviili vm hooldusvahendeid, mida kasutate tervetel küüntel .
- ärge nokkige tüükaid, see soodustab viiruse levikut.
- vajadusel katke kolded plaastriga.
- teiste inimeste nakatamise risk on ujulates jm üldkasutatavates kohtades väike. Olemasolevad kolded on soovitav katta plaastriga.
Mitmed nahaseisundid võivad sarnaneda tüügastele:
- nn konnasilmad
- nakkuslikud molluskid
- nn nahakäsnad (seborroilised keratoosid)
- epidermaalsed neevused
- skvamoosrakuline vähk jt
Tüükaid ettevaatlikult pinnalt kraapides võib näha allpool iseloomulikke mustjaid täpikesi (tromboseerunud veresooni). Kui te pole siiski 100% kindel, et tegemist on tüükaga, pöörduge nahaarsti poole.
Teema koosneb ühest osast:
1. kannahaigused
Selle teema läbimisel saad teada kannahaigustest. Kõiki haiguslikke seisundeid ravib arst. Pediküürija on spetsialist, kes suunab kliendi vajadusel arstile.
Õpiväljundid
Selle teema läbimisel tead:
- põhiliste kannahaiguste tekkepõhjuseid, sümptomeid ja hooldamise põhimõtteid.
- oskad klienti nõustada
Õpiaeg – teema läbimiseks kulub umbes 2 tundi.
Categories
TEEMA 5 – NAHAMUUTUSED
Teema on jagatud kahte ossa:
- infektsioonist tingitud nahamuutused
- mehhaanilised nahamuutused
Mitmeid nahamuutusi on kirjeldatud juba maniküüri osas.
Õpiväljundid
Selle teema läbimisel:
- tunned ära infektsioonidest põhjustatud nakkusi ning tead hooldamise põhimõtteid nakkusohu vältimiseks.
- oskad kirjeldada mehhaanilisi nahamuutusi, neid ära tunda ja tead hooldamise põhimõtteid.
Õpiaeg – selle teema õppimiseks kulub umbes 3-6 tundi. Ära muretse kui see võtab rohkem või vähem aega, me kõik ei õpi ühes tempos.
- Infektsioonist tekkinud muutused näiteks seeninfektsioon või viirusest põhjustatud tüügas (verruca vulgaris) jalgadel.
- Mehhaanilistest ärritajatest tekkinud nahamuutused (hõõrdumine)
- Higinäärmetest tekkinud nahamuutused
- Vereringehäiretest tingitud, neuroloogilistest põhjustest tulenevad ja toitumishäiretest tingitud muutused
- Nahahaigustega kaasnevad muutused (psoriaas, diabeet)
Infektsioonist tekkinud nahamuutused
Hooldamine:
- infektsioone on võimalik ära hoida korraliku nahahoolduse ja hügieeniga.
- üldkasutatavates kohtades, nagu näiteks saunad ja ujulad, tuleks jalas hoida kaitsvaid kummijalanõusid, naha kreemitamine ja talgitamine lisavad samuti vastupanuvõimet.
- lähiümbrusel on oluline roll infektsioonide levimise ärahoidmisel. Siia alla kuuluvad puhtad, õhku läbilaskvad sukad ja kingad. Teiste jalgu hooldades tuleb kasutada puhtaid instrumente.
Jalgade mükoosid
Seened (lad. k fungus) on ääretult mitmekülgsed mikroorganismid, mis edu saavutamiseks on sõltuvad ümbruskonna teguritest. Seeni leidub inimestel, loomadel, maas ja õhus.
Inimese keratiniseerunud kudedel (nahk, küüned, juuksed, ripsmed, kehakarvad) parasiteerivaid seeni nimetatakse dermatofüütideks. Dermatofüüdid kuuluvad kolme seeneperekonda: Epidermophyton, Microsporum ja Trichophyton. Infektsioone klassifitseeritakse lokalisatsiooni järgi, levinumad haigusvormid on peanaha seenhaigus (Tinea capitis), küünte seenhaigus ehk onühhomükoos (Tinea unguium), käte seenhaigus (Tinea manuum) ja jalgade seenhaigus (Tinea pedis). Infektsiooni allikaks võib olla teine inimene (antropofiilsed dermatofüüdid), loom (zoofiilsed dermatofüüdid) või pinnas (geofiilsed dermatofüüdid). Sagedasemad infektsioonitekitajad on Microsporum canis, Trichophyton rubrum ja Trichophyton mentagrophytes. Ükski dermatofüüt naha normaalsesse mikrofloorasse ei kuulu, kliinilisest materjalist isoleeritud dermatofüüt on alati patogeen.
Jalgade mükoose soodustavad tegurid
Seened infektsioneerivad varvaste vahesid, varbaid ja jalapõhju ning võivad tekitada sekundaarseid mükoose. Mükoos algab tavaliselt väikese varba vahelt.
Mükoose soodustavad tegurid on:
- soe ja niiske keskkond;
- higistamine ja suvekuumus;
- pingul sünteetilisest materjalist sukad, sokid;
- teatud spordijalatsid;
- erialad;
- reisimine, sõjavägi;
- yalb hügieen;
- diabeet;
- pikaajaline antibiootikumide kasutamine.
Nakkumine:
- otsene nakkumine ühelt inimeselt teisele on harv, kuigi võimalik.
- mitteotsene nakkumine nagu näiteks sukkade ja kingade vahetumine, paljajalu rannas kõndimine, ujulas ning saunas viibimine on rohkem levinud.
- nakkumise risk on suurem suvel (soojus, higistamine, paljad jalad).
Nahamuutused on sagedamini varvaste vahel, varvaste all, jalakaarel ja jalapäka külgedel. 4-5 varba vahel sügelus ja punetus.
Sümptomid:
- kirgast kollast vedelikku sisaldavate rakkude teke
- rakkude suurus varieerub nööpnõelapeast herneterani, need tekivad punetavale nahapinnale
- varvaste vahele ja nende alla võivad tekkida lõhed
- intensiivne sügelemine ja vahelduv tugev valu
- täpselt piiritletud, punetavate ja ketendavate laikude tekkimine
- ketendav piirkond
Ravi (määrab arst):
Jalaseene ravi oleneb üldiselt sellest, millise seeneliigiga on tegemist. Seeninfektsiooni diagnostika põhineb kliinilisel pildil, mikroskoopilistel näitajatel ja seenekülvil. Kasutatakase paikseid toimeaineid, seespidiseid seenantibiootikume.
Paikseid vahendeid kasutatakse tavaliselt 2-6 nädalat, sõltuvalt infektsiooni ulatusest ja konkreetsest preparaadist. Kreemi või salvi soovitatakse panna kogu talla ulatuses, isegi kui nähtavad tunnused piirduvad kitsama piirkonnaga. Tugeva ketenduse või põletikulise/villilise haiguse korral, kuid ka diabeeti põdevatel, nõrgenenud immuunsusega või häirunud verevarustusega patsientidel on vajalik suukaudne ravi.
Juhul, kui haigus ei allu ravile, võib olla põhjuseks:
- ravimata infektsioon küüntel
- uus keskkonnast, riietelt või jalanõudest saadud infektsioon
- ravimata pereliige
- muu diagnoos, nagu dermatiit või psoriaas
Eriti halvasti allub ravile “mokassiini”-tüüpi seen.
Haigestumise riskifaktorid:
- sagedane nn.ühiskondlike riskikohtade kasutamine (duširuumid, basseinid, jõusaalid jt)
- umbsed jalanõud
- ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest
- väiksem rasvhappe hulk nahas (nn loomulik seenevastane kaitse)
- liigne higistamine (hüperhidroos)
- immuunpuudulikkus (põhjuseks mõned ravimid, HIV-infektsioon jt)
- külmad jalad, mis on tingitud kehvemast verevarustusest
Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, duširuumides ja muudes üldkasutatavates kohtades. Seenespoorid armastavad sooja ja niisket keskkonda, seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist.
Jalaseent on mitut erinevat tüüpi. Jalaseen võib haarata ühte või mõlemat jalga.
- Krooniline varvastevaheline infektsioon on kõige tavalisem.
- Ketendus, lõhed või veeldumine.
- Sagedamini 4. ja 5.varba vahel.
- Nimetatakse ka atleedi jalaks.
- Kaasub sageli Gram-negatiivsete bakterite kolonisatsioon ja pikantne lõhn.
- Lööve võib väheselt ulatuda jalatallale, kuid jala pindmine pool on puhas.
- “Mokassiini” tüüpi seeninfektsioon
- Vähene punetus.
- Valdavalt laialdane kuiv, jahujas ketendus, tavaliselt mõlemal jalatallal.
- Haaratud on jalatalla ja jala külgmine osa.
- Tüüpiliselt on puhas jalalaba pindmine pool.
- Kaasuda võib küüneseen.
- Põletikuline/villiline infektsioon
- Väikesed, sügelevad vesi- või mädavillid.
- Sagedamini jalalaba seesmisel küljel või talla eesmises osas.
- Peale villide lõhkemist jääb püsima punetus ja ketendus.
- Tavaliselt kaasub bakteriaalne infektsioon.
- Tüsistusena võib tekkida nahaalune põletik.
- Võib kaasuda villiline lööve ühel või mõlemal peopesal, mis on allergilise iseloomuga ja seeneelemente ei sisalda. See taandub jalaseene ravi järgselt.
Villilist seeninfektsiooni esineb rohkem suvel.
Diagnoosi kinnitab preparaat ja külv nahalt kraabitud materjalist.
Jalaseent tuleb eristada mitmetest teistest seisunditest, nagu naha kandidoos, düshidrootiline ekseem, erütrasma psoriaas jt.
Video ja fotod: Tvyx ja Canva
Categories
5.1 harjutus
Pikaajalise ja sageda surve või hõõrdumise tõttu hakkavad naharakud tootma intensiivselt keratiini, et nahka kaitsta. Niimoodi tekivad taldadel, varvastel või kandadel ebanormaalsed nahapaksendid ehk konnasilmad. Oma olemuselt on konnasilm tihedalt liitunud kuivanud sarvkihirakkude kogum. Füüsiliste muutuste tõttu ei saa need rakud liikuda naha pindmistesse kihtidesse.
Hüperkeratoos on naha liigsarvestumine, mis tekib sagedamini jalataldadel ja peopesades. Hüperkeratoosi esineb kahel kujul: mõhnad (villid, rakud) ja konnasilmad.
Liikumatuid nahal asetsevaid laatunud või paksenenud kihte nimetatakse kallositeediks. Esineb paksu kollase läbipaistva kihina. Paksend on sageli konnasilma eelastmeks. Tavaliselt ei tekita subjektiivseid vaevusi. Kui nahk on õhuke ja nahaalune kude atrofeerunud (kärbunud), ning jalapõhja luuline ehitus on kergesti palpeeritav, võib õhemgi paksend olla valulik ja võrreldav konnasilmaga. Paksend on tavaliselt keskelt kõrgem ja servadest õhem, ümmarguse ringi või kuusirbi kujuline. Diabeetikutel võivad olla paksendi all haavandid.
Jalaseen. Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, duširuumides ja muudes üldkasutatavates kohtades. Seenespoorid armastavad sooja ja niisket keskkonda, seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist.
Haavandid tekivad kuivale nahale rasva puudusel või naha niiskuse sisalduse tasakaalu häirumisel. Haavandid võivad tekkida nii õhukesele kui paksule nahale ja ulatuda verinahani. Põhjustajaks on ka nahahaigused (liigesepõletikud, sarvestumise haigused)
Rakud on nahale või naha alla tekkinud vedelikukogumid. Vedelik on läbipaistev või veresegune.
Categories
Pediküüri tooted
Hügieeniline vedelseep/meresool
Lisatakse soojale veele jalgade leotamiseks, et küüne- ja tallanahk hoolduseks ette valmistada.
Koorija
Toode, mida kasutatakse surnud naharakkude eemaldamiseks ja naha puhastamiseks. Koorija pehmendab ja värskendab nahka. Koorijat rakendatakse sügava ringmassaaži liigutusega ja kasutatakse nii kätel kui ka jalgadel vereringe parandamiseks.
Jalakreem
Rikkalik kreem, mida kasutatakse jalgade massaažiks või lihtsalt jalgade kreemitamiseks. Kreem muudab jalanaha pehmeks ja elastseks.
Küünte kõvendi / küünetugevdaja
Saadaval on palju erinevaid tüüpe kõvendeid, mida kasutatakse kahjustatud või rabedate küünte puhul. Tooted hoolitsevad murduvate, lõhenevate ja kooruvate küünte eest.
Küünelakk / lakk
Küüntele kantav värv või lakk, mida kasutatakse küüneplaadil küünte kaunistamiseks ja kaitsmiseks. Valida on erinevate värvide vahel.
Küünelakieemaldaja
Kasutatakse küünelaki eemaldamiseks ja küüneplaadilt õli eemaldamiseks enne küünelaki pealekandmist.
Küünelaki vedeldaja
Kasutatakse paksenenud küünelaki vedeldamiseks.
Küünelaki kuivatid
Küünelaki kuivateid on eri tüüpi, neid saab kasutada küünelaki kuivamise kiirendamiseks. Näiteks pihustatavate toodete korral pihustatakse vedelik otse küünelakile. Kasutatakse ka kiirkuivatavaid pealislakke ja geellaki puhul ultraviolett/LED lampe.
Jalapaksendi pehmendaja
Pehmendab sarvestunud nahka valmistades tallanaha hoolduseks ette.
Jalgade antiseptiline vahend
Kasutatakse jalgade hügieeniks enne ja pärast hoolduse alustamist.
Liikumatuid nahal asetsevaid laatunud või paksenenud kihte nimetatakse kallositeediks. Esineb paksu kollase läbipaistva kihina. Paksend on sageli konnasilma eelastmeks. Tavaliselt ei tekita subjektiivseid vaevusi. Kui nahk on õhuke ja nahaalune kude atrofeerunud (kärbunud), ning jalapõhja luuline ehitus on kergesti palpeeritav, võib õhemgi paksend olla valulik ja võrreldav konnasilmaga. Paksend on tavaliselt keskelt kõrgem ja servadest õhem, ümmarguse ringi või kuusirbi kujuline. Diabeetikutel võivad olla paksendi all haavandid.
Paiknemine:
- päkaliigese all (I varba all, ka III)
- varvaste külgedel
- varvaste otstes
- kannal
Hooldamise põhimõtted:
- kui paksend ei tekita vaevusi, on liikuv ja tal on füsioloogiline toime, ei ole vaja seda eemaldada.
- massaaž ja kreemitamine
- tallapõhjad
- koormuse suunamine mujale
- raspeldamine
- skalpelliga eemaldamine
Foto: Tvyx ja Canva