Väikevarba vaevaluu ehk väikevarba käändumine teiste varvaste suunas on nn istuva rätsepa kutsehaigus. Võib olla tekitatud või kaasasündinud.
Hooldamine:
- lõikus
- toed jalanõudes
- massaaž
- venitus
Foto: Tvyx ja Canva
Autor: Kertti Viru
Bunion ehk suure varba nukk on luuline või pehmekoeline moodustis suure varba pöialabaluu ja proksimaalse lüli liigese piirkonnas. Sageli kasutatakse sellise deformatsiooni kirjeldamisel ladinakeelset väljendit hallux valgus.
Väikese varba (5. varba) juures tekkivat samalaadset muutust nimetatakse bunionette’iks. 2.–5. varbal võivad tekkida muutused, mis on enamikul juhtudel kaasuvaks bunioni korral, kuid võivad olla kujunenud ka sõltumatult — põhjuseks liiga pikk varvas või varasem vigastus. Nimetatud deformatsioone nimetatakse haamervarbaks (ladina keeles digitus malleus))
Tekkepõhjused:
- pidev surve suure varba lülidele (kitsad ja ebasobivad jalanõud)
- luu- ja liigestestruktuuri moondumine
- pärilikud muutused jala eesosas
- eespöia luulised eripärad
- hormonaalsed muutused üle 50-aastastel naistel
- luude hõrenemine
- jala piki- ja ristivõlvi lamenemine
- traumad
- teatud haigused (reumatoidartriit, podagra, psoriaatiline artriit jt)
- sidekoe nõrkuse korral
- varbale langev otsene koormus või surve tekitab haamervarba
Sümptomid:
- moondunud luu ja liigese piirkonna valu
- liigese piirkonna turse ja punetus (bursiit)
- liigese liikuvuse piiratus
- nahapaksendid
- märgatav varvaste moondumine (könksumine)
Hooldus ja ravi: (ravi määrab arst)
Ravi esmaseks eesmärgiks on vaevuste vähendamine ja muutuste pidurdamine.
▶ Sobivate jalanõude valik: bunionist põhjustatud vaevusi aitab vähendada kitsastest ja ebamugavatest jalanõudest loobumine. Sobivaimad on jalanõud, mis ei avalda jalale survet. Jalanõudel peaks olema piki- ja ristvõlvi toetavad kerged padjandid ja parem kannatoestus.
▶ Tallatoed kaitsevad üldjuhul jalga jalavõlvi allavajumise eest ja ühtlustavad labajala koormust käimisel, samuti hoiavad need ära hõõrdumised deformeerunud piirkondades.
▶ Silikoontoed esimese ja teise varba vahel takistavad suure varba vajumist teisele varbale. Neid tuleks kanda iga päev.
▶ Halluxi öörihmad ja asendilahased hoiavad suurt varvast magamise ajal õiges asendis ja kaitsevad sellega suurevarba nuki kapslit ülevenimise eest. Mõned inimesed kasutavad öörihmu ka päevasel ajal, paljudel häirivad need siiski jalanõude kasutamist.
▶ Eritoed teiste eespöia muutuste (nn haamervarbad) korrigeerimiseks.
▶ Jalatallalihaste treenimine, tallamassaaž ja venitusharjutused on olulised jalalaba lihastoonuse hoidmiseks.
Foto: Tvyx ja Canva
Kõnekeeles tuntakse rohkem O-jalgade ja rangjalgade nime all. Esinevad juba vastsündinueas, põhjuseks lapse üsasisene „kokkusurutud“ asend.
O-jalad (genu varum):
- seistes pahkluud koos jääb põlvede vahele vahe.
- eristada füsioloogilist seisundit patoloogilisest.
- mõõta lapse põlvede vaheline kaugus seistes jalad koos.
- kui tulemus on võrdne või väiksem kui 5 cm pole muretsemiseks põhjust.
- soovitav on iga kuue kuu tagant teha fotod hindamaks jalgade asendi muutusi.
- füsioloogiliste o-jalgade puhul pole ravi näidustatud, lapse jalad muutuvad üldjuhul sirgeks 1,5-2.eluaastaks.
X-jalad (genu valgum):
- füsioloogiline X-jalgsus tekib alates 2. eluaastast.
- selliste jalgade puhul jääb põlved koos seistes pahkluude vahele vahe.
- X-jalgsus püsib tavaliselt 4-5.eluaastani ning hakkab seejärel taanduma.
- taandumine toimub tavaliselt spontaanselt, ilma mingisuguse ravita ning 7-8.eluaastaks peaksid lapse jalad olema üsna sirged.
- minimaalne x-jalgsus jääb aga püsima ka täiskasvanueas.
- ülekaalulistel lastel püsib x-jalgsus tavalisest kauem.
- kui laps seisab põlved koos ning pahkluude vahelise kauguse mõõtmisel on tulemus võrdne või väiksem kui 5 cm on see füsioloogiline seisund.
- kui 3aastasel lapsel on põlved koos seistes pahkluude vahe suurem kui 7,5 cm ja neljandaks eluaastaks on see kasvanud 10 cm-ni, on ilmselt tegemist probleemiga, millele tuleks pöörata suuremat tähelepanu.
- soovitav on iga kuue kuu tagant teha fotod, hindamaks jalgade asendi muutusi aja jooksul.
Tekkepõhjused:
- rahhiit ehk D-vitamiini puudus
Rahhiiti soodustavad:
- väärtoitumine (ka rinnaga toitva ema puhul)
- halvad olmetingimused
- vähene viibimine värskes õhus
- vähene liikumine
- võimlemise ja massaaži alahindamine
- mitmed põetud haigused
Sümptomid:
Rahhiidi füüsilised tunnused
- luud muutuvad pehmeks
- hilineb hammaste lõikumine, hambaemail defektne
- lihased nõrgad ja lõdvad
- ilmneb sageli ka kehvveresus
- roided pehmenevad: ettevõlvunud rinnak või sissepoole võlvunud rinnak
- O- ja X- jalgade tekkimine, pikkade toruluude otsmised osad laienevad, areneb ka lampjalgsus.
Soovitused:
- viibida värskes õhus ja päikese käes
- tervislik toitumine ja piisav füüsiline koormus
- D- vitamiini preparaadid
Hooldamine
- ravimassaaž
- ujumine
- ravivõimlemine
- õiged jalanõud
Foto: Tvyx ja Canva
Väsimusmurd ei teki trauma tagajärjel, vaid korduvatest ülekoormusest tekkivate mikrotraumade kuhjumise tõttu luukoes (skeletiluu nii öelda väsib ära).
Väsimusmurdu võivad põhjustada sagedased korduvad liigutused normaalse koormusega (nt jooksmine) või mittesagedased koormused suurte raskustega (nt tõstmine). Kõige ohtlikum stressimurdu tekitav kooslus on suure sageduse ja raskusega koormused. Esineb II-IV metatarsaalluudes. Pöialuude ja varbaluude vaheliste liigeste liikuvus on vähenenud, tekib hüperkeratoos. Vigastusele on tüüpiline, et valu on pidev terve treeningu kestel ega taandu ka puhates.
Põhjused:
- ülekoormus
- suured raskused, liiga intensiivne treeningkoormus
- kõva maapind või liiga pehme pinnas, ühe treeningu ajal sportimispinna vahetamine
- liiga jäiga tallaga spordijalanõud
- väljaravimata eelnevad vigastused
Sümptomid:
- valu
- kangustunne ja turse
Hooldust ja ravi teostab professionaal.
Soovitused:
- anda jalgadele puhkust
- paraneb umbes 3 kuud, kuna luu kokkukasvamine võtab aega
- kasutada karke ja spetsiaalset ortoosi vähemalt ühe kuu jooksul
- käia ujumas ja sõita rattaga
Definitsioon:
Pöia eesmise põikikaare allalangemine.
Sümptomid:
Kui pöia põikikaar allalangeb surutakse II, III ja IV pöialuupead vastu aluspinda. Kõndides on tunne nagu oleksid kingades väikesed teravad kivikesed. II, III pöialuupea all võib olla punetus ning hüperkeratoosi. Varbaid ei saa vastu maad suruda ja seejuures pöida kergitada.
Esineb sagedamini naistel, tingituna ebaühtlasest koormuse jaotusest jalgadele. Peamiseks põhjuseks võib pidada lihaste ja liigesesidemete tegevuse puudulikkust.
Transversoplanusega kaasnevad sageli ka hallux valgus (vaevaluu), pes planus (lampjalg) ja pes excavatus (kaarjalg).
Subjektiivsed tunnused:
- väsimus, ebamugavustunne
- komplemisel võib ilmneda väga teravat valu pöialuude distaalpeade piirkonnas
- põletav tunne päkas
- valu ja soontekramp varvastes
Objektiivsed tunnused:
- paksendid päka piirkonnas
- eesmise põikikaare madaldumine
- pöid paistes ja paistetus ka labajala dorsaalpoolel
Hooldamine ja ravi:
- pöialihaste harjutused – võimlemine
- massaaž
- elekterstimulatsioon
- sobivad jalanõud
- tallatoed
Foto: Tvyx ja Canva
Definitsioon:
Pes cavus on eriti kõrge võlviga jalg. Paljajalu seistes võib jalakaare alt läbi näha. Kaarjala omapära on pikikaare ebanormaalne kõrgus. Kanna ja päka koormuspunktide vahe lüheneb.
Kergematel juhtudel ei loeta kaarjalga haiguseks, vaid võetakse seda kui jalatüüpi.
Tekkepõhjused:
- pärilik
- neuroloogilised tegurid
- vigastused
- kõrged kontsad
- lühikesed jalanõud
- pidev kõval pinnal käimine
Sümptomid:
- pehmetes kudedes, kannas ja jalapöias ülepingest tingitud valulikkus;
- varvaste konksu tõmbumine
- suur varvas vasarvarba asendis
- dorsaalpoolel rakk või konnasilm
- väike varvas võib käänduda teiste varvaste alla
- ülekoormatud piirkonnas võib esineda haavandeid
Hooldamine ja ravi:
- kergendada paikseid vaevusi (tugihooldus, plaastrid)
- hoolikas naha hooldamine
- pingesolevate liigeste venitus ja massaaž
- tasakaalustada kaalu jaotumist, suurendades koormatud piirkonda
- pindmiste vaevuste kergendamine
- tallatoed, õiged jalanõud, hoida ära jala ebaühtlast koormamist
- hoida ära valearenguga varvastele tekkiv pinge
- kirurgiline vahelesegamine.
Foto: Tvyx ja Canva
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Kindlat komppöia tekkepõhjust ei teata. Võimalikeks põhjusteks peetakse loote arengu- häiret, nabaväädi survet lootele, emaka või kasvajate survet ja kahjustavate kemikaalide toimet.
Haige pöid on vales asendis: püstpöid ehk laps toetub varvastele, jalatallad on pööratud teineteise poole, pöia eesmine osa on keskosale lähendatud ning esineb kõrge põikivõlv.
Vastavad muutused takistavad lapse normaalset arenemist, ta ei saa püsti tõusta ega kõndida.
Sümptomid ehk avaldumine
Tavaliselt on jala muutunud kuju äratuntav juba esimesel läbivaatusel. Kuna see muutus on luuline, siis ei saa jalga normaalsesse asendisse viia Kui komppöid on lapse ainukeseks haiguseks, siis teisi sümptoome ei ole. Valu see haigus ei põhjusta. Komppöiaga kaasneb sageli sääremarjalihaste kärbumine. Kõndimine on abitu, ebakindel, sest jalg toetab pöia välisservale või selgmisele pinnale.
On väga oluline, et haigus avastataks juba sünnitusmajas või esimestel elupäevadel.
Arstiravi võimalused:
- Kerge vormi korral asetatakse jalgadele korrigeerivad sidemed, et „harjutada“ pöida õigesse asendisse. Võib teha massaaži. Ravi kestab 2-3 nädalat, või kuni jalg paraneb.
- Sidemed on pehmest materjalist ja lapsevanemad saavad neid ise vahetada. Massaaž on vajalik säärelihaste tugevdamiseks ning liigessidemete venitamiseks.
- Keskmise ja raske vormi korral pannakse alates 1-2 elupäevast lapse jalad kipsi. Jala asendit korrigeeritakse ning kipsi vahetatakse alguses iga nädal, hiljem paari nädala järel. Selline ravi kestab kuni pool aastat, vahel ka rohkem. Hiljem on vajalik vähemalt ühe aasta jooksul kanda ortopeedilisi jalatseid. Lapse kõndima hakkamise alguseks peab jalg olema paranenud.
Vajalikuks võib osutuda ka operatiivne ravi umbes kuue kuu vanuselt. Teostatakse achilloplastika ehk pikendatakse liigessidemeid ja kõõluseid, et jalg paigutuks normaalsesse asendisse.
Foto: Tvyx ja Canva
Definitsioon:
Lampjalgade kujunemise käigus lameneb pöia pikivõlv kuni kaob täielikult ja jäseme toetuspind muutub. Lampjalgsus on kõige sagedasem jalakuju muutus, mille areng saab enamasti alguse juba lapse- või noorukieas. Lampjalgsus on harilikult omandatud, kaasasündinud lampjalgsust on vähe (2-3%).
Tekkepõhjused ja -mehhanismid:
- pöia rahhiit
- ülekaal
- pöia ülekoormus(sportlastel)
- alajäseme halvatus
- pöialuude põletik
- pöiavigastused
- ebasobivad jalanõud
- vale kõndimisviisi tagajärg
Sümptomid ehk avaldumine
Alati ei pea lampjalg olema valulik. Kaebusteta on lampjalgsus tavaliselt siis, kui selle põhjuseks ei ole haigus vaid väljakujunemata tallavõlvid, kuna lapsed sünnivad lampjalgadega ja pöiavõlv kujuneb välja 12ndaks eluaastaks. Haigusest tingitud lampjalgsus avaldub peamiselt valuna. Kuna jala toetuspind muutub, siis jalajälg on tavalisest laiem. Lampjalgsuse juurde kuuluvad sageli varvastel esinevad konnasilmad ja vaevaluu.
Subjektiivsed sümptomid:
Objektiivsed sümptomid:
- Jalad väsivad igas asendis kiiresti;
- Krambid jalgades;
- Liigeste jäigastumine või valulikkus;
- Normaalne kõnnak häirub;
- Kõndimisel valu, seljavalud.
- Jalakaared allalaskunud või täiesti kadunud;
- Paistetus liigestes, vahel ka säärtel;
- Paksendid, konnasilmad jala siseküljel ja päkal;
- Pöid pikeneb;
- Muutused kingades.
Arstiravi võimalused:
Üldiselt on lampjalgade ravi mittekirurgiline. Elastne lampjalg ravi ei vaja, piisab mugavatest jalatsitest.
- Rigiidne lampjalg vajab tavaliselt kirurgilist korrektsiooni ja seejärel tallatugesid.
On olemas spetsiaalsed tallatoed, mis asetatakse jalanõudesse ja nendega korrigeeritakse pöiavõlvi. Tallatoed tehakse ja valitakse individuaalselt jala eripära arvestades. Alguses on nad kindlasti ebamugavad ja lahtiste jalanõude korral võib tekkida probleeme. - Väga moondunud liigeste korral rakendatakse kirurgilist ravi ja liiges jäigastatakse.
- Kindlasti peab pöiale tegema võimlemisharjutusi, mis tugevdaksid lihaseid (varvastega esemete haaramine, jalatalla liigutamine tennisepallil).
- Valida juba lapseeas õiged jalanõud (NB! kerged, elastse nahktallaga, kõva kontsakapiga, kinnise ninaga, et jalg välja ei vajuks, ortopeedilise tallaga)
- Paljajalu käimine, varvastel-kannal käimine, jalgrattasõit.
Foto: Tvyx ja Canva
Teemas käsitletakse järgmisi jalgade ehituse vigu:
- lampjalg
- komppöid
- kaarjalg
- põikikaare madaldumine
- väsimusmurd
- O- ja X- jalad
- vaevaluu
- väike varba vaevaluu
- jäik suurvarvas
- Mortoni neuroom
Õpiväljundid
Selle teema läbimisel tead:
- jalgade ehituse vigade tekkepõhjuseid, sümptome ja hooldamise põhimõtteid.
- mis puhul klienti arstile suunata.
Õpiaeg on orienteeruvalt 8 tundi. Ära muretse kui õppimine võtab rohkem või vähem aega, me kõik ei õpi ju ühes tempos.
Jalg jaguneb funktsionaalselt kolme ossa:
Jala siseserva pikikaare moodustavad:
Jala välimise pikikaare moodustavad:
Jala eesmine põikikaar moodustavad:
Kaare kõrguse järgi jagatakse jalad:
0 /