Selles teemaplokis õppisid jalgade ehitust. Tead kolme põhilist liikumise viisi: labajalg on pööratud väljapoole, labajalg on otseasendis, labajalg on pööratud sissepoole. Vaadates enda või klientide jalanõusid saab aimu, kuidas sina või sinu kliendid kõnnivad.
Õppisid ka millised luud moodustavad jala siseserva pikikaare, jala välimise pikikaare ja jala eesmine põikikaare.
Oskad kuju järgi liigitada jalgu: lühike ja lai jalg, pikk ja kitsas jalg ning kolmnurkse kujuga jalg.
Individuaalsetest jalavaegustest aru saamiseks tuleb kursis olla tavaliste jalaehituse, -kuju ja -liikumise kõrvalekalletega. Sageli sõltuvad need inimese kehaehitusest ja liikumisvõimest.
Terve jalg on sirgete äärjoontega. Kannast on jalg kitsam. Varbad moodustavad lehviku ja on üksteisest eraldi ning liikuvad. Jala kujust oleneb kogu jala tugevus ja kingade valik.
Kuju järgi liigitatakse jalad kolme tüüpi:
Pöia kuju võib olla väga erinev.
23% Kreeka pöid
50% Egiptuse pöid
27% Nelinurkne pöid
Kuju järgi liigitatakse veel jalgu:
Lühike ja lai jalg
Tugeva ehitusega, on raske leida sobivat kinga
Pikk ja kitsas jalg
Paljajalu kõndides ebakindel. Kingad on sageli liiga lahedad, varbad kiiluvad seetõttu kinganinasse.
Kolmnurkne jalg
Eest lai ja kannast kitsas. Kand saab kingades kergesti vigastada, sest raske on leida kannast kitsast ja eest laia kinga.
Igal inimesel on individuaalsed jalakaared, mis ei mõjuta otseselt jala tugevust või nõrkust.
Kaare kõrgus
Jalgadel on iseloomulik suurus, jõud ja kuju. Tavaliselt eristatakse normaalse, kõrge või madala pöiavõlviga labajalgu, ent suuruse, jõu ja kuju kombinatsioone on lõpmatu hulk. Iga jalg jätab maha ainulaadse jälje. Jalg muutub terve elu jooksul. 30aastaselt ei ole jalg selline, nagu oli 20aastaselt.
Liigesed moodustavad funktsionaalsed tervikud. Jala tagaosa liigutused toimuvad alumises hüppeliigeses: kandluu pöördumine – sissepoole ehk varus, kandluu pöördumine väljapoole ehk valgus
Jalaluud moodustavad tugeva, kuplitaolise võlvsüsteemi, mida jala 24 lühikest lihast, kõõlused, jalapõhja rasvapadi ja säärelihased toetavad. Nad annavad sellele ka elastsuse. Kui lihasejõudlus kahaneb, kalduvad pöiavõlvid lõtvuma, moonduvad ja neelavad vähem löögijõudu.
Kandluu on kõige suurem jalaluudest, sest see kannab pool koormusest.
Jala siseserva pikikaare moodustavad:
kandluu
lodiluu
talbluu
I jalapöialuu
Liigeseid on neli, kaar on vetruv ja funktsionaalne.
Jala välimise pikikaare moodustavad:
kandluu
kuupluu
V pöialuu
Jala eesmine põikikaar moodustavad:
I – V jalapöialuud
Põikikaar lõpeb jalapöialuude distaalpeade moodustatud kaarega. Niimoodi jaguneb koormus ühtlaselt kogu jalale ja on kõigi pöialuude kanda. Suure varba koormus on kahekordne. Suur varvas on kõige tugevam ja omab kahte liigest. Jalapöialuud ei ole üksteisega pöialiigestes seotud, see võimaldab nende suure liikuvuse.
Seismise ajal on inimese jalaluud lukustunud jäigaks võlvsüsteemiks ülevalt tuleva keharaskuse ja alusest tõusva vastukoormuse mõjul. Kaarte kõrgus on individuaalne. Madalakaarelist jalga kutsutakse liiga sageli vajunud jalaks või lampjalaks (pes planus). Madal jalakaar on normaalne omadus kui kandluu on aluse suhtes otsesuunaline.
Selles osas õppisime tundma jalaluid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Jalaluud võib jagada kolme rühma: reieluud, sääreluud ja labajala luud. Jalaluud võib jagada ka viieks osaks: varbaluud, pöialuud, kannaluud, sääreluud ja reieluu.
Jalalabal on 26 luud, mis on omavahel ühendatud tugeva sidekoega. Luud on rühmitatud järgmiselt:
14 faalanksit ehk varbaluud;
5 pöialuud;
7 kannaluud, mis moodustavad hüppeliigese;
sääreluu;
pindluu.
Jalgade liikumist kontrollivad peamiselt välised lihased ja kõõlused, mis asuvad sääre piirkonnas.
Kõige olulisem kõõlus, mis kontrollib meie kõndimist, jooksmist, hüppamist on Achilleuse kõõlus, mis ühendab säärelihaseid pahkluuga.
Õppisid tundma jalalihaste nimetusi, nende asukohta ja funktsiooni.
Tugev moodustis, mille abil skeletilihased kinnituvad luudele. Kõõlused ühendavad lihaseid luude ja ka teiste lihastega. Nad koosnevad tihedast sidekoest. Kui lihas kokku tõmbub, paneb kõõlus luu liigeses liikuma. Mõned kõõlused on laiad ja lamedad, enamik aga väädikujulised. Kätes ja jalgades on kõõlused pikad ning paiknevad libedates sünoviaaltuppedes, mis hõlbustavad nende libisemist sõrmede või varvaste painutamisel.
Vagina tendinumehk kõõlusetupp
Kõõlust tupjalt ümbritsev kanal, mis hoiab kõõlust kindlas asendis, vähendab hõõrdumist selle liikumisel.
Vagina synovialisehk sünoviaaltupp
Asetseb liigeste ümbruses, sisaldab liigesevõiet, hoiab ära hõõrdumist.
Retinaculumehk sidemed, ligamendid
Kiulisest sidekoest riba, mis hoiab luid koos.
Achilleuse kõõlus
Sääremarja-kolmpealihase kolm osa ühinevad ja moodustavad sääre alumises osas inimese võimsamaja suurema kõõluse kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kandluuköbrule. Osa kannakõõluse kiude läheb üle tallaaponeuroosiks. Paraku on ta kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge.
Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud (tendiniit ja bursiit) ning rebestused. Kui jätkata näiteks treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on tagajärjeks üha suurema hulga mikrokiudude katkemine ning sellest tingitud valuline põletik. Kuna kõõluse verevarustus on sellistes tingimustes häiritud, siis toimub paranemine aeglaselt.
Moodustub reieluupeast ja puusanapast. Puusaliiges asetseb vaagnaluu ja reieluu vahel. On keraliigese erivorm – pähkelliiges, võimaldab liikumist paljudes suundades. Puusaliigest tugevdavatest sidemetest on niudeluu ja reie side tugevaim. Sellel sidemel on oluline tähtsus keha vertikaalasendi säilitamisel.
Liigutused toimuvad puusaliigese kolme telje ümber:
frontaaltelje suhtes painutus ja sirutus;
sagitaaltelje suhtes lähendamine ja eemaldamine;
vertikaaltelje ümber sisse ja välja pööramine;
võimalikud ringliigutused.
Articolatio genus ehk põlveliigeson keha suurim liiges.
Põlveliigese osad:
reieluu;
pindluu;
sääreluu;
põlvekeder.
On plokk-ratasliiges.
Liigutused:
sääre painutamine;
sääre sirutamine;
pööramine sääreluu vertikaaltelje ümber;
sääreluude ühendid koosnevad ülemisest- ja alumisest hüppeliigesest.
Articulatio talocruralis – ülemine hüppeliiges
Moodustub:
sääreluust;
pindluust;
kontsluust.
Ülemine hüppeliiges liidab sääreluu ja pindluu jala 26 luuga ning on plokkliiges. Liigest tugevdavad arvukad sidemed.
Liigutused:
plantaarflexio;
frontaaltelje ümber võimalik jala painutamine 50°;
dorsaalflexio;
frontaaltelje ümber võimalik jala sirutamine 10°;
külgliigutused (vähesel määral) lähendamine ja eemaldamine.
Articulatio talocalcanea ehk alumine hüppeliiges
Moodustub kandluust ja kontsluust.
Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.
Liigutused:
supinatsioon ehk pööramine väljapoole;
pronatsioon ehk pööramine sissepoole;
adductio ehk lähendamine;
abductio ehk eemaldamine.
Articolationes tarsometatarsales ehk kannapöia liigesed
Moodustuvad:
1-3 talbluud;
kuupluu;
pöialuud.
Kannapöia liigesed on tuntud Lisfranci liigesena. Liigest tugevdavad selgmised ja taldmised sidemed. Kannapöia liigesed on lameliigesed, mille liigutused on minimaalsed.
Articolatio metatarsophalangea ehk pöia-faalanksi liigesed
Moodustuvad:
pöialuud 1-5;
varba tüviosa 1-5.
Liigutused:
painutamine;
minimaalne liikumine külgedele;
sirutamine.
Articulatio interphalangea ehk jala faalanksite vaheliigesed
Moodustuvad:
Tüvi ja keskosa vahel
Kesk ja kärjeosa vahel
Liigutused:
Painutus
Sirutus
Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöialuude põhimikele ja kuupluule.
Articulatio talocalcanea – alumine hüppeliiges
Moodustub:
kandluust;
kontsluust.
Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.
Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöia luude põhimikele ja kuupluule.
