Naturaalse küüneplaadi viilimiseks kasutatakse suurema gritiga viile, alates 180 grittist. Tootjate gritid võivad tunduda erinevad, ühe tootja 180 gritti on nagu liivapaber ja teise oma pehme ja sobilik naturaalsele küünele.
Viilide valik on lai. Naturaalse küüne viilid võivad olla ühekordsed, aga ka klaasist või metallist. Aastaid tagasi peeti metallviili küüne jaoks kõige kahjulikumaks, sest see soodustas küüneplaadi kihistumist. Tänaseks on metallviilide tootmine jõudnud etappi, kus metallviili pind on lasertöödeldud. Seda peetakse küünele ohutuks. Metallviil on eluaegne, sest see ei kulu. Sama arengu on läbi teinud klaasviilid. Väliselt sarnasena näivad viilid võivad erineda pinnatöötluse poolest lasertöödeldud pinnad on kõige kvaliteetsemad. Need on eluaegsd juhul kui klaasviil muul viisil kahjustada ei saa ja katki ei lähe.
Ühekordsed viilid võivad erineda oma paksuse, grittide arvu ja materjali poolest. Viil võib olla õhuke, puidust toorikule kleebitud või paksem vahtkummist sisuga. Kõige uuemad lahendused on metallist toorikul, millele saab kleepida ühekordseks kasutamiseks mõeldud liivapaberikleebiseid.
Olenemata materjalist kasutatakse naturaalse küüne ühtlustamisel ja kuju andmisel kindlaid töövõtteid suunaga keskele kokku. Viil hoitakse 45 kraadi all ja saagimisvõtet ei rakendata. Kõik viilimisliigutused on ühesuunalised (mitte edasi-tagasi).
Küüned viilitakse ühepikkuseks vastavalt kliendi soovile ja neile antakse võimalikult sarnane kuju ka naturaalset küünekuju arvesse võttes.
Joonised: Tvyx ja Dreamstime Video: Tvyx ja Dreamstime
Karestamise protsess on ajas palju muutunud. Algusaastatel peeti väga tähtsaks hoolikat karestamist, see tagas hästi püsiva geellaki. Tootearenduse ja kogemuste läbi on täna jõutud teadmiseni, et küüneplaati tuleb karestada minimaalselt ja seda kõige pehmema poleeriga. On olemas brände, mis annavad oma toodetele püsivusgarantii ka eelneva karestamiseta. Küüneplaati tuleb võimalikult puutumatult säiitada. Iga karestamine teeb küüneplaadi õhemaks ja nii võib juhtuda, et juba kolmandal-neljandal hooldusel muutub geellaki püsivus halvemaks ja lõpuks peab klient geellakkimisest loobuma.
Kindlasti tuleb poleeri valimisel jälgida, et poleer ikkagi karestaks, mitte ei poleeriks läikima (on olemas ka läike andmiseks mõeldud poleere). Küüne karestamise eesmärk on küüneplaadilt eemaldada läikiv pind ja mõõdukalt küüne pealmine kiht karestada, et baasgeelide haakumine-kinnitumine naturaalsel küünel oleks maksimaalne.
Puhastamiseks on brändidel erinevad tooted. Need kõik sisaldavad alkoholi, mis eemaldab küüntelt niiskuse ja rasu. Toodete kasutamisviis võib olla erinev, näiteks võib puhastusvedelik olla pakendatud pintsliga pudelisse ja selle küünele kandmine toimub pintsliga.
Kasutamine on mugav, aga tulemused keskpärased, sest iga kasutuskorraga võetakse pintsliga kaasa küünel olev tolm ning viiakse see pudelisse. Varsti on pudelis hägune vedelik, mida edaspidi küüneplaadile kantakse. Parim viis on küünepaberiga puhastamine. Kindlasti sellise paberiga, mis ei aja ebemeid ega lagune, sest küüne puhtaks saamisel peab rakendama kerget hõõrumistehnikat ja puhastama kogu küüneplaadil oleva tolmu. Samal ajal toimub küüneplaadi kuivatamine.
Alkoholi mõjul kuivatatud küüneplaat püsib kuivana umbes 30 sekundit. Seetõttu on soovitatav võtta üks käsi korraga ette. Kui ühe käe küüned on kuivad, siis katta koheselt need soovitud materjaliga (primer, bonder, alusgeel).
Primerit tuleb kanda küüne sisse hõõruvate liigutustega õhukese kihina ning vältida selle sattumist nahale ja nahaserva alla, muidu tekitab kunstmaterjalil pääs kohtadesse, kuhu seda ei soovita. Primer kuivab õhu käes umbes 30 sekundit. Primeri peale kandmisel tuleb jälgida, et küünepind ei jääks liiga niiskeks. Primer peab katma terve naturaalse küüne, aga 30 sekundi möödumisel ei tohi see olla „märg“, muidu tekib vastupidine efekt ja geel lööb hoopis lahti.
Bonder on primeri ja alusgeeli segutoode, mida kantakse küüne sisse hõõruvate liigutustega õhukeste kihtidena ning välditakse küünenahkadele sattumist. Bonderit kuivatatakse LED-lambi all keskmiselt 60 sekundit ning kantakse ehitusmaterjal otse bonderi peale ilma kleepuvat kihti eemaldamata.
Baasgeel on spetsiaalne krunt, mis on hästi elastne, aga samas ka hea haakuvusega, et järgnevad materjalid paremini peal püsiks. Baasgeeli kantakse pintsliga õhukeste kihtidena ning kuivatatakse LED-lambi all umbes 60 sekundit.
Kui küüned on korralikult ettevalmistatud ja krundiga kaetud, siis alustatakse baasgeeliga katmist.
Baasgeelid võivad olla erinevad, ka üks ja sama bränd võib pakkuda mitut erinevat baasgeeli. Mõned on vedelamad, mõned paksema koostisega, need võivad olla viskoossemad ja väga erinevate värvitoonidega.
Baasgeeliks võib olla ka värviline geel, mida tuleb peale krundiga katmist vaid kaks kihti panna ja kattegeeli polegi vaja. Sellist tehnikat kasutatakse vähem, soovitame seda vaid ajutiselt mõned korrad kasutada, sest see tehnika eeldab igal korral küünelt täielikult geeli eemaldamist, selle tagajärgedest räägime hooldamise ja eemaldamise peatükis pikemalt.
Geellakkide tehnoloogia algusaegadest on säilinud meetod, kus krundiga kaetud (olenevalt bärndist piisab ka ainult küüneplaadi kuivatamisest) küüs kaetakse väga korrapärase ühtlase õhukese geelikihiga ja see kuivatatakse UV/LED-lambi all.
Kõikide geelküünte, ka geellaki hea püsivuse saladuseks on kuivamise ajast kinnipidamine. Kuigi kliendil on kiire või tehnik on jäänud ajahätta, tuleb siiski väga täpselt jälgida tootja poolt etteantud kivistumisaega. Olulist rolli mängib tehnika ehk ühe käe meetod, mis võimaldab panna kogu käe korraga lambi alla. See hoiab kokku aega ja tagab kindla kivistumise.
Sageli õpetatakse geeliga töötamisel ühe sõrme kaupa katmist, ehk siis ühe käe esimene sõrm, mis läheb lambi alla ja teise käe esimene sõrm, mis läheb lambi alla ja nii korratakse vahelduvalt tegevust kuni kõik 10 sõrme on geeliga kaetud. Kui tehniku professionaalsus on nii suur, et ta katab sõrme sekunditega ja lambi all oleva sõrme peab võtma välja kiiremini kui 20 sekundit (enne 20 sekundit ei tohiks geeli kunagi lambi alt välja võtta, et mitte takistada ühtlast kivistumist). Sellisel juhul võivad jääda alumistesse kihtidesse vead, mida ei ole küll silmaga näha, aga mis on küüntelt geeli lahtilöömise üheks põhjuseks.
Soovituslik on kanda vedelat geeli nii õhukese kihina, et see ei valguks küünenahkadele. Siis katta ühe käe kõik 5 sõrme, seejärel kontrollida enne lambi alla panekut, et geel poleks valgunud vastu küünenahka ja asetada sõrmed rahulikult lambi alla.
Oluline on jälgida, et kliendi käeasend lambi all oleks õige (see oleneb ka lambist, mida tehnik kasutab), tehniku ülesanne on klienti juhendada. Lambi all valesti hoitud küüntel võib olla ebaühtlane täielikult mitte kivistunud geel.
Õhukese kihina küüsi kattes ei ole oluline vabaserva sulgemine, küll aga on väga oluline jälgida, et geeli küünele kandes ei jääks tähelepanuta küüne vabaserva ala. Algajad kipuvad tõstma pintsli üles enne, kui see on libisenud üle vabaserva. Tähtis on jälgida, et terve küüs kuni lõpuni saaks kaetud. Soovi korral võib selles etapis „sulgeda vabaserva“, aga sel juhul peab hoolega jälgima, et vabaserva otsa ei tekiks sulgemise tulemusena geelivalli.
Baaskihi asetamine küünele
Kindlasti tuleb endale selgeks teha UV/LED-lambi eluiga ja märgid, mis viitavad tööaja lõppemisele.
Geellakkide areng on jõudnud nii kaugele, et geellaki baasgeel võib olla juba väga sarnane küünte ehitusgeelidele. Need geellakid on viskoossuselt paksemad ja nendega on võimalik anda küünele kuju. Kuju osas võivad tehnikute käekirjad vägagi erineda.
Kui geeliga anda küünele kõrgust, siis tuleb arvestada küüne geomeetriaga, tähtsaim on saavutada õiges kohas stressipunkt. Mõned tehnikud teevad stressipunkti kõrgemale, mõned madalamale.
Stressipunkt peaks olema õiges kohas ja ülejäänud küünega proportsioonis. Küünevallid peaksid olema puhtad, vabaserv kõigil küüntel ühtlase paksusega. Kõik 10 küünt peaksid olema ühesuguse kujuga ja D-kurvi kumerusega, siis ei ole väga suurt vahet, kas küüned on kumeramad või ei.
STRESSIPUNKT PEAB OLEMA
õiges kohas,
ülejäänud küünega proportsioonis
küünevallid puhtad
vaba serv kõigil küüntel ühtlase paksusega
kõik 10 küünt on ühesuguse kujuga ja D-kurvi kumerusega, siis ei ole väga suurt vahet, kas küüned on kumeramad või vähem kumeramad.
Küünte pikendamise jaoks on samuti erinevaid võimalusi. Üks võimalustest teistest ebaloomulikult lühemaks murdunud küünt võib samuti pikendada kangatehnikat kasutades. Esimene geelikiht pikendatakse šabloonile ja teise kihi sisse asetatakse kangas. Kõik oleneb erinevate brändide baasgeelidest, näiteks tugevamatel ja viskoossematel geelidel on ehitusgeelile sarnased omadused. Ehitusgeelidele sarnanevate geellakkidega on võimalik ka küüntele pikkust lisada, selleks tuleb appi võtta samuti šabloonid.
Shabloone on samuti väga erinevaid, mõned on valmis lõigatud, mõned on ovaalse sisuga, mõned kandilisemaga. Need on paberist või plastikust või plastikuga kaetud paberist. Need on elastsemad või hoopis paksemad ja rohkem vormi hoidvamad. Kuju erinevusest sõltub, millist tulemust soovitakse saada. Erinevate stiilide toetamiseks kasutatakse erinevaid šabloone, näiteks stilettod ehk erikujulised küüned vajavad hoopis erinevaid šabloone, kui tavaline klassikaline salongiküüs või geellakk. Geellakkide puhul ei ole vaja väga suuri šabloone, sest geellakiga saab pikendada vaid millimeetreid, pikemate küünte saavutamiseks on soovituslik kasutada juba ehitusgeeli ja teist tehnikat.
Üks tähtsaim omadus šabloonil peab olema hea liim ehk kleepuvus või püsivus nii sõrme külge kinnitatult kui ka alt kinni kleebitult. Kui ebakvaliteetne šabloon liigub halva liimi tõttu paigast, siis see tähendab, et küüne pikendamine on üldjuhul ebaõnnestunud ja see küünepikendus tuleb eemaldada, kui see üldse on kinnitunud. Kui šabloonid löövad lahti alumisest osast, siis see rikub ära küüne c kurvi, mis lahti läinud šablooni korral võib osutuda „labidaks“.
Kõige sagedamini peetakse silmas naturaalse küüne parandamist. Seda nimetatakse rahvasuus „lihasse murdunud küüs“, naturaalne küüs on murdunud kaugemalt kui küüne vabaserv.
Esimene võimalus on parandada kangatehnikast tuleva kangaga (hiina siid või fiiberklaas).
Töökäik:
esimene õhuke kiht geellaki baasgeeli
teise vedela geelikihi sisse lõigatakse sobiv tükk kangast ja kivistatakse UV/LED – lambi all
kolmanda kihiga kaetakse (turvatakse) kanga osa ja antakse küünele sobiv kuju.
Teine võimalus on parandada akrüüli või akrüülgeeliga.
Küüneplaadil võib olla ka muid vigu, mida soovitakse peita. Näiteks traumadest tekkinud ebaühtlane küüs või kaasasündinud küüneplaadi kuju, mida tahetakse parendada, näiteks lusikaküüned või konksküüned. Viskoossema geellakiga saab väga edukalt küünekuju veidi parandada ja täita ebatasasusi. Seejärel järgneb geellaki kuivatamine, siis saab seda veidi viilida ja poleerida, et tulemus jääks ühtlane. Lusikaküünel ja konksküünel tuleks kompenseerida seda, mida neil naturaalselt vajaka jääb. Näiteks lusikaküünel tuleks ehitada ilusamat D-kurvi ja konksküünel on vaja veidi tõsta küüne otsa.
Kui baasgeel on korralikult kivistunud, siis kaetakse küüned värvilise geeliga.
NB! Baasgeelil olev kleepuv kiht peab jääma alles, et järgmised kihid saaksid omavahel haakuda. Lakkimise tehnikaid on erinevaid, samuti on väga erinevad värvilise geellaki koostised. Sama brändi sees võib olla erineva pigmendiga, paremini või halvemini katvaid värve. See on ohumärk kogu sarjale ja peab olema ettevaatlik, sest erinevad värvid võivad väga erinevalt käituda. Näiteks võivad need päevavalguse käes pleekuda või värvi muuta.
Mõned värvilised geelid võivad olenevalt värvist lambi alla „kokku tõmmata“. Tehnik näeb suurt vaeva, et katta küüs ühtlase kihiga, aga ükskõik kui hästi ta seda teeb, on lambi alt välja võetud küüntel värv kõikidest servadest ja ka vabaservadest kokku tõmmanud. Siis tuleb alumine baasgeeli kiht liigsemast kleepuvast kihist vabastada ja vahel tuleb isegi kleepuv kiht eemaldada.
Värvilise geeli haakumiseks on soovitav küünt kergelt poleerida. Sellega saab ka küünekuju veidi parandada ja kui alusgeeli on läinud nahale, siis saab viiliga või aparaadiga selle eemaldada.
Kvaliteedist annab märku kõiki toone läbiv ühtlane viskoossus ja katvus. Kvaliteetsetel geelidel pole probleeme „kokkutõmbamisega“ ning kauni katva tooni annab juba esimene kiht värvilist geellakki. Selles etapis tuleb hakata sulgema ka küüne vabaserva.
Olenevalt värvi viskoossusest, on vaja jälgida kuidas värv valgub. Hea oleks kui saab katta korraga ära kogu ühe käe 4-5 sõrme (pöidlad võib eraldi teha) ja asetada käsi rahulikult kuivama, et teha samal ajal tööd teise käega. Kui see siiski ei õnnestu, tuleb teha mitme küüne kaupa või ühe küüne kaupa. Tehnik peab jälgima, et üks küüs oleks lambi all vähemalt 30 sekundit, et kuivamisprotsessi vahepeal ei katkeks.
Teist kihti värvilist geeli kandes peab parandama ka lakkimise ebatasased ääred. Professionaalne tulemus ulatub küünevallini või lausa küünevalli alla, sest küünevallid on ettevalmistamise ajal loomulikust olekust rohkem tagasi lükatud, et pääseda võimalikult kaugele lakkima. Võib kasutada ka peenikest nail-art pintslit, et pääseda eriti küünevalli lähedale.
Tehniliselt oleneb palju pudelis olevast pintslist, millel on samuti väga suured kvaliteedierinevused. Pintsel võib olla väga jäiga ja paksu karvaga, sellise pintsliga on raske täpset ja ühtlast tulemust saavutada. Pintslid võivad olla pikema ja lühema karvaga, aga ka pikema ja lühema korgi küljes oleva varrega. Kvaliteetse ja käepärase pintsliga on võimalik üsna täpselt värvi kanda, kuid lihtsamaks teeb naha serva värvimise, kui kasutate selleks peenikest nail-art pintslit.
Esimese võimaluse puhul tuleb ehitada endale sobival viisil baasgeeliga küüs ja enne kattegeeli peale panemist värvitakse väga pigmendirohke valge geeliga küüne vabaserv ühtlaselt prantsuse maniküüri stiilis valgeks, kasutades selleks kalde all olevat pintslit või peenikest pintslit. Prantsuse maniküüri katmiseks on erinevaid kattegeele: näiteks kergelt läikivad pärlmuttergeelid, glittergeelid, roosaka tooniga geelid jne.
Hiljuti jõudis geellakkide arendus ka camouflage tooni geellakkideni. Erinevatel brändidel on jälle väga erineva püsivuse ja katvusega toonitud baasgeelid. Kahjuks on osadel brändidel toonitud baasgeeli püsivus sõltuvuses pigmendi värvist.
Kvaliteetsemad brändid suudavad pakkuda olenemata värvi pigmendist ühtlase püsivusega ja katvusega toonitud baasgeele. Toonitud baasgeelide puhul tuleb kindlasti jälgida kivistumiseks kasutatavat UV-lambi vanust, sest mida pigmenteeritum materjal, seda uuem peab lamp olema. Materjali tuleb kanda mitu korda õhemate kihtidena, et saavutada selle maksimaalne kivistumine ja haakuvus.
Kattes küüned toonitud baasgeeliga on võimalus prantsuse maniküüri valge äär teha minimaalne, mis jääb lühikese geellakitud küüne puhul eriti kaunis. Ka siin jääb võimalus katta küüned erinevate pealisgeelidega.
Kunstküünte tähtsam osa on kindlasti vundament ehk selle kuju ja õige struktuur. See tagab hea püsivuse nädalateks. Paljud kliendid eelistavad erinevaid kaunistusi. Selleks, et teostada ilusaid disaine või kompositsioone, ei pea olema kunstnik.
Tänapäeval saab kivikestega luua väga efektseid ja silmatorkavaid kompositsioone. Ilusat helki ja sära saab tekitada erinevate fooliumite ja sädelustega, mille puistamine ning kleepimine on üldiselt kaootiline. Kui klient soovib konkreetset mustrit või lausa maali meenutavat pilti, siis tulevad appi templid, mille mustrite võimalused on väga mitmekesised.
Templite puhul kasutatakse tavaliselt spetsiaalseid templilakke ning geellakke või pigmentgeele, mis võimaldavad teha nii ühevärvilisi kui ka värvilisi mustreid. Soovituslik on algajal küünetehnikul läbida NailArt ABC ehk sissejuhatus nailarti, et mõista ja teada, mis nail art materjale üldse olemas on ja kuidas neid kasutada.
Templiplaatide valik on väga suur, ka kvaliteedierinevus võib olla suur. Mõnel templiplaadil on muster sügavam, need töötavad tavaliselt paremini. Mõnel plaadil on muster liiga pinnapealne ja nii ei jää värv sinna hästi sisse. Värv kantakse templiplaadile ja üleliigne värv eemaldatakse plaadilt spetsiaalse kaabitsaga, mis on tavaliselt komplektis koos templisilikooniga. Sellega on hea plaadilt muster võtta ja küünele asetada.
Läbipaistvad templisilikoonid võimaldavad näha kuhu muster küünel asetada. Muster tuleb panna küünele nii, et ühest otsast hakkata kergelt rullima templit ja rullida üle küüne. Kõvasti vajutada ei tohi ja mitu korda üle küüne rullida samuti mitte.
Kattegeelide eesmärk on kaitsta küünt, värvilist geeli või küünel olevaid kaunistusi. Kattegeelide algne eesmärk oli panna küüs tugevalt läikima. Kattegeeli läige võiks püsida järgmise hoolduseni. Sobiva kattegeeli leidmine on individuaalne, neid on vedelamaid ja viskoossemaid, kleepuva kihigiga ja lõpuni ära kuivavaid. Kattegeelid võivad olla toonitud, ka väikeste glittritega. Kattegeele on ka matistavaid.
Kattegeeli valikul tuleb olla hoolas, et kattegeel ei valguks küünenahkadele. Viskoossemad kattegeelid aitavad peita väikeseid lohukesi või tekkinud ebatasasusi, nendega on võimalik veel viimased kujuparandused oskuslikult ette võtta. Vedelate kattegeelidega see kahjuks võimalik pole, sest geel valgub ruttu küünevallidesse.
Kõige olulisem on viimase kihiga jälgida, et saaks suletud küüne vabaserv.
Kattegeeli korralik lambi all kuivatamine tagab pikema läike (või mati tulemuse) püsimise. Kindlasti ei tohi lambi alt varem välja võtta kui geeli kasutusjuhend ette näeb, Kuigi võib tunduda, et geel on juba kuiv. Osad kattegeelid vajavad „jahtumist“ ehk järelkuivamist õhu käes ca 15-30 sekundit enne kleepuva kihi eemaldamist, kui tegu on kleepuva kihiga kattegeeliga. Järeljahtumist vajavad ka lõpuni kuivavad kattegeelid, alati on hea veidi oodata (15-30 s) enne kui saadate kliendi käsi pesema või jätkate muu protseduuriga.
NB! Kleepuva kihiga kattegeelidel tuleb eemaldada kleepuv kiht.
