Mõiste pediküür – jalgade naha või küünte välimuse ja seisundi parandamine ning neile esteetilise välimuse andmine. Pediküür sisaldab küünte ja küünenaha lõikamist, küünte kujundamist, küünte lakkimist, tallanaha korrastamist, naha pehmendamist ja niisutamist.
Selles moodulis õpid teostama jalgade hooldust. Inimesed jätavad tihti oma jalgade eest hoolitsemise unarusse, mis võib kaasa tuua erinevaid tervisehädasid. Õpid pakkuma pediküüriteenust ning andma professionaalset nõu jalgade ja varbaküünte hooldamise osas.
Selleks, et pakkuda professionaalset pediküüri teenust, pead teadma jalgade ehituse üksikasju.
Jalgade ülesanded:
horisontaalne tugi püsti seismisel
keharaskuse kandmine
amordi funktsioon kõndimisel
kogu keha edasilükkav vedrumehhanism
Tasakaalustatud liikumine sõltub isiku tervislikust seisukorrast, meeleolust ja keskkonnast. Enam kui kahe miljoni aasta pikkuse arengu tulemusena ei ole inimese jalg siiski veel täielikult kohanenud liikuma tasasel ja kõval alusel, vaid püüab sellega pidevalt kohaneda. Keskkond inimese ümber on arenenud kiiremini kui jalad püstasendisse.
Teema koosneb neljast osast:
jalaluud
2. alajäseme luude ühendused/liigesed
3. jalgade sidemed
4. jalalihased
Õpiväljundid
Selle teema lõppedes oled võimeline:
tundma jalaluid ja tead nende asukohta
nimetama alajäseme liigeseid
kirjeldama keha suurimat kõõlust
nimetama jalalihaseid ja tead nende asukohta
Jäta need väljundid meelde, need aitavad sul teemat läbides õppe omandamist hinnata.
Reieluu, sääreluu, pindluu ja labajala 26 väiksemat luud moodustavad alajäseme.
Femur ehk reieluu
Keha suurim luu. Tema kerepoolses otsas paikneb kerakujuline reieluupea, mis sobib puusanapaauku. Reieluu teises otsas on lai sooneline pind, mis moodustab osa põlvest.
Patellaehk põlvekeder
Ümar luu, mis kaitseb põlveliigest. Põlvekeder on väike ketasjas luu, mis asub põlveliigese eespinnal ja kaitseb teda vigastuste eest. Põlveketra hoiab paigal kõõluse jätk. Kõige suurem seesamluu (kõhrluu).
Seesamluuks nimetatakse igasugust väheldast luud, mis areneb kõõluses kestva surve tingimustes.
Tibia ehk sääreluu
Sääres paiknev suurem luu. Sääreluu on suurim luu allpool põlve ja kannab põhilist osa keha raskusest. Sääreluu ulatub põlvest hüppeliigeseni, ülapea liigestub reieluule, alapea asetseb kontsluu kontsa pea. Tema mõlemad otsad on laiad ja moodustavad liigespindu. Sääreluu keskosa on ristlõikes peaaegu kolmnurkne.
Fibula ehk pindluu
Sääres paiknev väikseim luu. Pindluu on sääreluust palju väiksem. Tema ülaots on ühendatud sääreluuga veidi allpool põlve, alumine ots aga ulatub kannani. Pindluu võimaldab labajalga pöörata.
Malleolus medialis ehk keskmine peks (põnt)
Sääreluu alumise otsa mediaalse külje jätk.
Malleolus lateralis ehk külgmine peks
Pindluu alumine jämenenud ots.
Labajalg koosneb kolmest luuderühmast
Ossa tarsi ehk kannaluud (7 tk)
Os talus ehk kontsluu
Os calcaneus ehk kandluu (jala suurim luu)
Os cuboideum ehk kuupluu
Os naviculare ehk lodiluu
Ossa cuneiforme ehk talbluud (3 tk)
Ossa metatarsaliaehk pöialabaluud
Neid on kokku 5, on pulgakujulised, mõlemast otsast paksenenudd
Phalanges digitorum pedisehk varbaluud
Phalanx proximalis ehktüviosa
Phalanx media ehk keskosa
Phalanx distalis ehk kärjeosa
Tugevad sidemed hoiavad luid nii tihedasti koos, et need suudavad keha raskust kanda.
Labajala luud
Joonised: Tvyx ja Dreamstime 3D: Tvyx ja SketchfabFoto: Tvyx ja Canva
Moodustub reieluupeast ja puusanapast. Puusaliiges asetseb vaagnaluu ja reieluu vahel. On keraliigese erivorm – pähkelliiges, võimaldab liikumist paljudes suundades. Puusaliigest tugevdavatest sidemetest on niudeluu ja reie side tugevaim. Sellel sidemel on oluline tähtsus keha vertikaalasendi säilitamisel.
Liigutused toimuvad puusaliigese kolme telje ümber:
frontaaltelje suhtes painutus ja sirutus;
sagitaaltelje suhtes lähendamine ja eemaldamine;
vertikaaltelje ümber sisse ja välja pööramine;
võimalikud ringliigutused.
Articolatio genus ehk põlveliigeson keha suurim liiges.
Põlveliigese osad:
reieluu;
pindluu;
sääreluu;
põlvekeder.
On plokk-ratasliiges.
Liigutused:
sääre painutamine;
sääre sirutamine;
pööramine sääreluu vertikaaltelje ümber;
sääreluude ühendid koosnevad ülemisest- ja alumisest hüppeliigesest.
Articulatio talocruralis – ülemine hüppeliiges
Moodustub:
sääreluust;
pindluust;
kontsluust.
Ülemine hüppeliiges liidab sääreluu ja pindluu jala 26 luuga ning on plokkliiges. Liigest tugevdavad arvukad sidemed.
Liigutused:
plantaarflexio;
frontaaltelje ümber võimalik jala painutamine 50°;
dorsaalflexio;
frontaaltelje ümber võimalik jala sirutamine 10°;
külgliigutused (vähesel määral) lähendamine ja eemaldamine.
Articulatio talocalcanea ehk alumine hüppeliiges
Moodustub kandluust ja kontsluust.
Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.
Liigutused:
supinatsioon ehk pööramine väljapoole;
pronatsioon ehk pööramine sissepoole;
adductio ehk lähendamine;
abductio ehk eemaldamine.
Articolationes tarsometatarsales ehk kannapöia liigesed
Moodustuvad:
1-3 talbluud;
kuupluu;
pöialuud.
Kannapöia liigesed on tuntud Lisfranci liigesena. Liigest tugevdavad selgmised ja taldmised sidemed. Kannapöia liigesed on lameliigesed, mille liigutused on minimaalsed.
Articolatio metatarsophalangea ehk pöia-faalanksi liigesed
Moodustuvad:
pöialuud 1-5;
varba tüviosa 1-5.
Liigutused:
painutamine;
minimaalne liikumine külgedele;
sirutamine.
Articulatio interphalangea ehk jala faalanksite vaheliigesed
Moodustuvad:
Tüvi ja keskosa vahel
Kesk ja kärjeosa vahel
Liigutused:
Painutus
Sirutus
Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöialuude põhimikele ja kuupluule.
Articulatio talocalcanea – alumine hüppeliiges
Moodustub:
kandluust;
kontsluust.
Alumine hüppeliiges koosneb anatoomiliselt kahest liigesest: kontsluu-kandluuliiges (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges (keraliiges) ning koos moodustavad nn Chopart`i liigese e ristikannaliigese. Selle liigese joon on pealt vaadatuna S-tähe kujuline. Liigest tugevdab jala selja poolt V-kujuline side, mida nimetatakse Chopart`i liigese võtmeks.
Jalavõlvi tugevdavad arvukad sidemed ja lihased. Kõige tugevam on pikk tallaside, mis algab kandluu alumiselt pindmikult, kulgeb piki talda ning kinnitub kõikide pöia luude põhimikele ja kuupluule.
Tugev moodustis, mille abil skeletilihased kinnituvad luudele. Kõõlused ühendavad lihaseid luude ja ka teiste lihastega. Nad koosnevad tihedast sidekoest. Kui lihas kokku tõmbub, paneb kõõlus luu liigeses liikuma. Mõned kõõlused on laiad ja lamedad, enamik aga väädikujulised. Kätes ja jalgades on kõõlused pikad ning paiknevad libedates sünoviaaltuppedes, mis hõlbustavad nende libisemist sõrmede või varvaste painutamisel.
Vagina tendinumehk kõõlusetupp
Kõõlust tupjalt ümbritsev kanal, mis hoiab kõõlust kindlas asendis, vähendab hõõrdumist selle liikumisel.
Vagina synovialisehk sünoviaaltupp
Asetseb liigeste ümbruses, sisaldab liigesevõiet, hoiab ära hõõrdumist.
Retinaculumehk sidemed, ligamendid
Kiulisest sidekoest riba, mis hoiab luid koos.
Achilleuse kõõlus
Sääremarja-kolmpealihase kolm osa ühinevad ja moodustavad sääre alumises osas inimese võimsamaja suurema kõõluse kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kandluuköbrule. Osa kannakõõluse kiude läheb üle tallaaponeuroosiks. Paraku on ta kõige enam korduvate vigastuste allikas. Kõõlused koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest, mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge.
Achilleuse elastsuse kiuste tabavad teda tihti vigastused: venitused, kõõluse ja limapauna põletikud (tendiniit ja bursiit) ning rebestused. Kui jätkata näiteks treenimist vigastatud Achilleuse kõõlusega, on tagajärjeks üha suurema hulga mikrokiudude katkemine ning sellest tingitud valuline põletik. Kuna kõõluse verevarustus on sellistes tingimustes häiritud, siis toimub paranemine aeglaselt.
Selles osas õppisime tundma jalaluid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Jalaluud võib jagada kolme rühma: reieluud, sääreluud ja labajala luud. Jalaluud võib jagada ka viieks osaks: varbaluud, pöialuud, kannaluud, sääreluud ja reieluu.
Jalalabal on 26 luud, mis on omavahel ühendatud tugeva sidekoega. Luud on rühmitatud järgmiselt:
14 faalanksit ehk varbaluud;
5 pöialuud;
7 kannaluud, mis moodustavad hüppeliigese;
sääreluu;
pindluu.
Jalgade liikumist kontrollivad peamiselt välised lihased ja kõõlused, mis asuvad sääre piirkonnas.
Kõige olulisem kõõlus, mis kontrollib meie kõndimist, jooksmist, hüppamist on Achilleuse kõõlus, mis ühendab säärelihaseid pahkluuga.
Õppisid tundma jalalihaste nimetusi, nende asukohta ja funktsiooni.
